Juhtkiri 4/2014: Minu koht

Juhtkiri 4/2014: Minu koht

Pimedad sügisõhtud ei olegi nii hallid, kui on midagi vahvat ja asjalikku lugeda. Seepärast rõõmustab Sind Plussmeedia üsna peagi juba uue värske ajakirjanumbriga. Hetkel toome Sinuni peatselt trükikojast saabuva ajakirja juhtkirja, mis avab Sulle käsitletava teema. Et olla esimeste lugejate seas, telli endale Pluss posti teel koju:) 


MINU KOHT

Paratamatult puutume elu jooksul kokku iseendaga. Öeldakse, et Sa ei saa põgeneda kuhugi, kus Sind ei ole. Nõnda õpime tundma oma tugevaid ja nõrku külgi, häid ja halbu omadusi – kõike seda, mis teeb minust minu ja Sinust Sinu.

Koolis lähevad mõned ained kergemini ja teisi ei võta pea kohe üldse. Vanemaks saades avastame, et mõni töö pakub suurt naudingut ja samas teine töökoht lihtsalt ei sobi. Kindlasti on ka Sinul, armas lugeja, juba mingisugune ettekujutus endast – sellest, kes Sa oled oma puuduste ja nõrkuste, aga samas ka oskuste ja annetega.

Kas ka minule leidub koht?

Just sellistena, nagu meid on loodud, on Jumalal meile ka jõukohased ülesanded. Osad on jutlustajad ja evangelistid, osad prohvetid ja tervendajad ning osad teevad justkui märkamatut, kuid tohutult olulist tööd, valmistades kirikut ette jumalateenistuseks või palvetades oma kodus kogu maa ja rahva eest. Igaühele leidub ülesandeid ja tööd jagub küllaga. Vaenlasel on aga varuks trikk, millega ta püüab meid sellest tööst eemale peletada. Nimelt seab ta meile näo ette peegli, ja korraga on pea täis küsimusi, kas ma ikka kõlban, kes ma selline üldse olen ja kas nii patusel inimesel ongi Jumalale midagi anda.

Kuidas tulla toime selle MINA-reaalsusega? Meile meeldib, kui meid kiidetakse asjade eest, mis meil õnnestuvad ja milles oleme head, aga me satume suurde segadusse, kui tuuakse välja meie pahed ja nõrkused. Osa inimesi tunduvad lausa nautivat seda, kui saavad kellelegi halvasti öelda ja midagi nina alla hõõruda. Päris kindlasti oleme tundnud ka seda, et neil on õigus, aga mida siis teha?

Meil kristlastena on lisaks inimeste häältele võimalik kuulata ka Jumala häält. Jumal räägib tihti päris tasakesi, nii et Tema kuulmiseks tuleb endal täitsa vaikseks jääda. Jumal on meie Taevane Isa, kes mitte kunagi ei heida meile ette asju, mille kohta me niigi teame, et teeme valesti, ja mille muutmiseks tunneme end jõuetuna. On oluline vahe, et kas meie nõrkusi näitab meile mõni kaasinimene või Jumala Vaim meie sees. Esimesel juhul tunneme end veel rohkem saamatu läbikukkujana, kes ei suuda oma eluga toime tulla, aga teisel juhul kingib Jumal meie nõrkustele osutades meile ka jõu nendega tegelemiseks. See annab kindla teadmise ja veendumuse, et minu jõust ei peagi piisama, vaid kui ennast Jumala kätte usaldan, siis Tema ka aitab.

See, miks Jumal on Sind just niisuguseks loonud, ei ole juhus, vaid sellel on kindel eesmärk. Kas tahad teada saada, milline? Siis palveta just nüüd ja küsi oma Taevase Isa käest, kuidas Sa saaksid Teda teenida ja millise ülesande on Ta just Sulle hoidnud!

 

Põnevat seiklust soovides,

Joel Reinaru
Plussi peatoimetaja