Läänemaalt pärit pereisa Ranno Seppeli (29) suur kirg on sport. Eelkõige meeldib talle tegeleda jalgpalliga. Juba 9-aastaselt alustas ta treeningutega ning nüüdseks on Rannost endast saanud treener. Kuid isegi spordist rohkem armastab ta Jumalat, kellelt ta on saanud kutsumuse ka teisi Temaga tuttavaks teha.
Viis aastat tagasi tekkis Rannol igatsus hakata rakendama Jumalalt saadud andeid Jumalariigi töös. Ta otsis ja palvetas, et näha, kus Jumal saaks teda kasutada. 2009. aastal osales ta organisatsiooni Uncharted Waters läbi viidud koolitusel, kus õpetati tegema kristlikku sporditööd. Kohe seminari järel avanes Rannol võimalus pärast Eesti-Brasiilia jalgpallikohtumist kokku saada külaliste meeskonna abitreeneri Jorginhoga, kes on ise tuline kristlane. Temaga tutvumine aitas Rannol mõista, et kristlaseks olemine ja spordi tegemine ei ole kaks eri asja, vaid nende koostoimimine on vägagi loomulik.
Mängides jalkat ja jagades lugusid
2010. aastaks oli moodustatud kuuest treenerist koosnev tuumik, kuid puudusid veel noored, kellega tegelema hakata. Sama aasta suvel korraldati nädalane n-ö treenerite laager, mille eesmärk oli luua kontakt kohalike noortega. „Sõitsime mööda Läänemaad ringi, mängisime jalkat, jagasime lugusid ja rääkisime oma tunnistusi,“ võtab Ranno kokku laagris toimunu. Ta peab suureks Jumala õnnistuseks tõika, et ükskõik, kuhu nad tolle nädala jooksul jalgpalli mängima ei läinud, olid seal ka inimesed.
Treenerite laagris koguti paljude kontakte, kes soovisid osaleda nende poolt korraldatavas jalgpallilaagris, mis saigi teoks 2011. aasta suvel. „Läänemaa ühes asulas, Ristil, oli hästi palju kutte, kes igatsesid jalgpalli mängida, ja sellest tekkiski mõte korraldada esimene laager just seal,“ selgitab Ranno laagrikoha valikut. Korraldajate soov oli teha väga heal tasemel spordilaager. See nõudis aga palju erinevaid ressursse, kuid tänu toetajate kaasabile saadi kenasti hakkama. Ristil toimunud viiepäevases laagris osales 13 poissi, keda hakati pärast laagrit regulaarselt treenima. „Positiivselt mõjus see, et laagris osalenud hakkasid ka iseseisvalt trennidesse sõpru kutsuma,“ hindab Ranno poiste panust.
Mitte pelgalt jalgpall
Tänaseks on jalgpalli misjonitöö laienenud peale Risti ka Kurtnasse, kus iga kuu ühel nädalavahetusel korraldatakse jalgpallitrenne. „Alati me jagame ka Jumala sõna. Me ei taha nende kuttidega lihtsalt jalgpalli mängida, vaid me tahame ka kasvada usus, Jumalas ja meestena,“ räägib Ranno treeningnädalavahetusel toimuvast. Iga-aastaste suviste jalgpallilaagrite korraldamine on saanud järjest laienevaks traditsiooniks. Kui eelmise aasta suvel viidi läbi kolm laagrit – Ristil, Kurtnas ja Nõmmel, siis selle aasta suveks on laagreid planeeritud juba tervelt kuus, enam kui sajale jalgpallihuvilisele. Lisanduvad laagrid Märjamaal, Paldiskis ja Tallinnas. „Isegi kui sa ei oska hästi jalgpalli mängida, siis ma arvan päris kindlalt, et pärast laagrit sa juba oskad,“ julgustab noor mees kõiki laagritest osa võtma.
Jumal on Ranno ja teiste treenerite tööd kõvasti õnnistanud – nii ressursside kui ka poiste näol, kellega nad tegelevad. Ja see töö on hästi vilja kandnud. „Aastatega on poiste südamed väga palju muutunud. Suur osa nendest kuttidest, kellega me alustasime, on kristlasteks saanud.“ Ranno on päris lähedalt näinud, kui võimsalt Jumal tegutseb. Ta julgustab kõiki oma andeid kasutama Jumalariigi töös ja usaldama Teda: „Isegi kui me läheme välja ja pinnas tundub ebakindel või me oleme sellises hetkes, kui me ei tea täpselt, mis juhtuda võib, siis olles pannud oma lootuse Jumala peale, ei pea me tegelikult kartma.“
Tekst Madis Kask
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 2/2014 Mai
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit