Vahel levib noorte kristlaste seas arvamus, et kui oleme kristlased, siis on meil alati kõik hästi, sest Jumal on meiega. See, et Jumal on alati meie ligi, vastab küll tõele, kuid ka usklike inimeste elus tuleb ette raskusi. Mõnikord on need inimlikud raskused, millega puutuvad kokku kõik, kuid vahel peame vastu panema vaimsetele rünnakutele, mille taga on hingevaenlane, kes tahab iga hinna eest Jumala lapsi õigelt teelt kõrvale juhtida. Apostel Paulus on kirjutanud: „Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega” (Ef 6:12).
Võidelda tuleb meil näiteks kiusatustega, sest sageli on asjad, mis viivad meid Jumalast eemale, väga ahvatlevad ja nendega on lihtne kaasa minna. Samuti peame seisma vastu rünnakutele, mis võivad meie usu kõikuma lüüa, näiteks halvad mõtted, mis eitavad Jumala olemasolu või Tema armu. Teinekord võib rünnak tulla emotsioonide kaudu. Olen ise kogenud tohutut hirmutunnet, millel polnud mingit välist põhjust, kuid mis vaevas mind õige mitu päeva ning kadus alles suure palvetamise peale. Samuti on ohtlikud igasugused valeõpetused. Ei tohi unustada, et kõik pole kuld, mis hiilgab, ja seda ka kristlaste seas. Meil tuleb kõik läbi katsuda (1Ts 5:21).
Jumala abiga suudame nendest võitlustest läbi minna: „Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud” (Ef 6:13). Meie lahinguvarustus on päästekiiver, õiguse soomusrüü, tõevöö, valmisoleku sandaalid, usukilp ja vaimumõõk (Ef 6:14–17). Vaimumõõgaks on meile antud Piibel (Ef 6:17), sellepärast peame seda võimalikult hästi tundma. Ka Jeesus astus kõrbekiusatuses vaenlasele vastu just Jumala sõnaga. Samuti vajame usus püsima jäämiseks pidevat osadust Jumala ja kaaskristlastega. Vastasel juhul on oht, et maised asjad saavad meie üle võimust ja me unustame Jumala. Kristlastena peab meie fookus olema alati Jumalal: „Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt 6:33)
Kui koged vaimset rünnakut, siis tea, et võid Jumala abiga sellele alati vastu astuda. Jumal pole Sind jätnud ka siis, kui Ta esialgu Sinu appihüüetele ei vasta. Palveta seni, kuni olukord paraneb, ja kui oled Jumala vastu eksinud, siis palu Temalt kindlasti andestust. Kui aga tunned, et Sa ei tule olukorraga ise toime, siis ära jää üksi, vaid palveta koos teiste kristlastega ning usu, et Jumal toob Su sellest välja.
Armas Jumal!
Tulen alandlikult Sinu ette ja tänan Sind, et võin käia Sinu teel. Palun aita mul alati usus kindlaks jääda, Sinu tahe ära tunda ning seda täita. Palun hoia mind vaenlase rünnakute ja kiusatuste eest. Kui aga peaksin nendesse sattuma, siis aita mul neist võitjana välja tulla. Palun aita mul alati ära tunda, mis on Sinust ja mis mitte, ning eksitustega mitte kaasa minna. Palun anna mulle andeks kõik minu eksimused. Anna mulle jõudu ka kõige raskemates olukordades Sind usaldada ning mitte lasta maisetel muredel minu üle võimust saada. Aitäh, et Sina ei jäta mind kunagi. Jeesuse nimel, aamen.
Tekst Laura Jõgar
Foto Pixabay
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2017 Märts
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit