Keskajal ja uusajal ei osanud paljud inimesed lugeda ning ka tänapäeva maailmas on palju selliseid inimesi. Sellest on tekkinud kirikutesse Biblia Pauperum ehk vaeste Piibel, kus piiblilood on piltidena kujutatud kiriku seintel või laes. Eesti parim Biblia Pauperum asub Tallinna Püha Vaimu kirikus.
Piibli lugude tundmine on haritud inimese tunnus
Tallinna Püha Vaimu kirikus on 57 maali, kujutamaks läbi Piibli erinevaid lugusid. “Kui endal Piiblilood on selged, siis tunneb pildid ära – mõne juures tuleb tõsisemalt vaadata mõningaid detaile, et õige lugu pildiga kokku panna,” kirjeldab Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir. Professor Randar Tasmuth lisab: “Piltide äratundmine oleneb tõepoolest nii Piibli kui ka kultuuriloo tundmisest. Kui maailma loomise jutustus 1.Moosese raamatust koos Aadama ja Eevaga on hästi tuntud, siis koos sellega on läbi kunstiajaloo mingi looduskeskkonna kujutamine ja kaks rõivasteta inimest seal samuti ära tuntavad. Paljude muude piiblijutustuste ja tegelaste puhul on aga kunstniku ajastulooline taust ja keskkond üsnagi keerulised ja need peegelduvad piltidel. Kui siseruumides aset leidvaid sündmusi kujutab kunstnik renessansiajastu Tallinna või Lüübeki ajaloolises keskkonnas, siis raskendab see Piibli stseenide äratundmist. Meeles on vaja pidada ju ka kunstniku isiklikke valikuid, fantaasiat ja stiili ajalooliste stseenide tausta kujutamisel. Nii on Piibli jutustuste kujutamise ajalugu ise omamoodi traditsioon ja selle tundmine on osa kunstiajaloolisest kompetentsist. Püha Vaimu kiriku maalid kuuluvad paremini äratuntavate kujutiste hulka, mitte alati ei leia me nii häid pilte, pealegi veel jätkuva seeriana koostatuna, mille ees jalutamine ja mõtlemine meid inspireerivad.”
Biblia Pauperum Tallinna Püha Vaimu kirikus
„Biblia Pauperum on “Vaeste Piibel” – need, kes ei oska lugeda, saavad Piiblilood selgeks piltide kaudu. Kui see piltide seeria loodi, polnud veel olemas eestikeelset Piiblit. Maalid on tehtud eri aegadel ja on näha eri kunstnike töid. Esimesed on arvatavasti aastast 1650. 18 pilti on Vana Testamendi lougudest, 28 Uuest Testamendist. Nendele lisaks veel apostlid ning evangelistid ja maastikud. Kunstnikke pole teada, aga arvatakse, et rõdude puitnikerdused on Elert Thiele töökojas valmistatud,” selgitab koguduse õpetaja ajaloolist tausta.
Piibli tähtsus maailma kultuuriloos
Euroopa kultuuri alustekst on Piibel. Selleks, et mõista mitmeid elemente muusikas, kunstis ja kirjanduses, on vaja tunda Piiblit ja selle põhisõnumit. „Tammsaare kujutatud Põrgupõhja uus vanapagan poleks mõistetav, kui lugeja ei teaks Uuel Testamendil põhinevat kristluse põhisõnumit ehk soovi õndsaks saada. Kui vaadata muusikat, siis läbi sajandite on suurvormide osi tähistatud ladinakeelsete nimedega. ‘Miserere’ on halastusele kutsuv muusikaline vorm väljendist ‘miserere nobis’ ehk halasta meie peale. Arvo Pärdi muusika on sügavalt Piibliga seotud ja sealt inspireeritud. Õppimist ja avastamist jätkub kogu eluks,” selgitab Randar Tasmuth.
Miks on inimesel hea iga päev Piiblit lugeda?
Professor Arne Hiob selgitab: “Meie Jumal on küll igavene ja Looja, aga see, et Ta meiega kui isikutega personaalselt suhelda saaks, tuleb iga päev Piiblit lugeda – et meie saaksime võimeliseks selliseks suhtluseks Loojaga. Kui inimene hakkab aimama, et Jumal on olemas, siis sellest ei piisa. Sellepärast on maailmas igasugused religioonid, et inimene on saanud aru, et meie tavalisest seisundist lihtsalt ei piisa. Tuleb õppida Jumalat paremini tundma. Kui Jumal meile ilmutab Iisraeli rahva ja Kristuse kaudu, siis Ta näitab meile tee, kuidas me tõeliselt Jumalat tunda saame. See on Tema enda ilmutatud Tema omast tarkusest. Me ei saa sellest muud mood teada, kui lugeda ise Piibli raamatust. Kui nüüd Piiblit lugeda temaatiliselt, siis hakkab see inimesele kohale jõudma. See nõuab vaeva ja sellest vaevast põrkuvad paljud tagasi. Vajadus igapäevaseks Piibli lugemiseks ei seisne mitte kogu Piibli lugemises, vaid selles, et Piibli tekstid hakkavad meid kummalisel kombel kõnetama niimoodi, et nad toovad Jumala meile lähedale. Nad tekitavad meil personaalset suhet Jumalaga ja tekib pühakirja mõistmine. Kui midagi sellist tekib, siis tekib inimesel kontakt Jumalaga ja selle kontakti saavutamiseks on vaja iga päev Piiblit lugeda.“
Kas gooti stiilis ja barokse sisustusega kirikud võivad kõnetada kaasaja noori?
Professor Arne Hiob arvab: „Kaasaja noored on nagu noored ikka. Noor inimene võib arvata, et oleme kõik teistmoodi. Seda on alati arvatud, ka 1000 ja 2000 aastat tagasi. Praegusel ajal on igasugu virtuaalset reaalsust, aga teisest küljest gooti võlvid on kuidagi taevakaarega seotud. Need on niimoodi visuaalselt kujundatud, et aidata meie vaimu Jumala poole suunduda. Kui noore inimese sees on tundlik meel ära kadunud, siis ta muutub rumalamaks ja teda ei kõneta enam paljud head asjad, aga kui tal tundlik meel areneb sees, siis vastupidi võib see ruum kõnetada inimest nii, et ta tunneb end nagu magnet. Seega, mis on Püha ja mida on aastasadade jooksul kunstnike ja arhitektide poolt loodud, siis kindlasti võib see kõnetada ka noori inimesi, nagu ka kõiki teises vanuses inimesi.
Kunst võib meid viia lähemale Jumalale, eriti juhul, kui meil on ka eelteadmisi, millega on tegemist. Kui inimesel on südame häälestatust, siis võib kunst saab talle esimeseks sammuks Piibli ja usu poole.”
Tekst Karmel Uuselu