Kas saame kristlastena olla lootuse kandjad Euroopas?

Kas saame kristlastena olla lootuse kandjad Euroopas?

Oled kindlasti tähele pannud, et meid ümbritseb suur hulk teavet Euroopas valitseva kriisi kohta. Tundub, et kõige rohkem räägitakse majanduslikust olukorrast ja sellega kaasnevatest raskustest. Kogu teema on aga kompleksne, hõlmates nii finantsilist, poliitilist, sotsioloogilist kui ka religioosset kriisi.

Mõni aeg tagasi toimus oikumeeniline välismisjoni konverents  “Võimatu misjon?” Osalesin sakslanna Evi Rodemanni töötoas “Euroopa kriisis – oht või võimalus?” Evi kirjutab oma magistritööd Euroopa uuringutest ning oikumeenilisel konverentsil tutvustas ta Euroopas valitsevaid kriise, millest allpool kokkuvõtlik pilt.

Majanduslik, poliitilne, sotsiaalne ja usuline kriis Euroopas

Majanduskriis on kõige ilmsem, sest puutume sellega kokku, kui vaatame oma pangaarvet, näeme tööpuudust, tõusvaid hindu, üldist rahulolematust Euroopa Liiduga ja palju muud. Majanduskriisile ei ole häid kiireid lahendusi, vaid iga otsus toob kaasa pikaajalisi rahalisi raskusi, olgu siis Euroopa Liidu jätkamine samade riikide koosseisus või mõne sunniviisiline eemaldamine sellest.

Poliitilise kriisi taga on mõnedes riikides aset leidvad sotsiaalsed rahutused, mille suurimaks põhjuseks võib pidada meetmeid, millega majandusprobleeme lahendatakse. Riigid ei leia omavahel üksmeelt ning see põhjustab viivitusi otsuste tegemisel. Olukorda pingestab ka äärmuserakondade ning rahvuslikult meelestatud piirkondade surve. 

Euroopa Liitu astumine on toonud kaasa inimeste liikumise Schengeni piires, aga ka sisserände kaugematest maailmanurkadest. Näiteks on tööpuuduse tõttu rännanud palju idaeurooplasi Skandinaavia maadesse ja Soome. Euroopasse on sisse rännanud märkimisväärselt suur hulk inimesi Lähis-Ida ja Aafrika riikidest. Lahutamatu osana toovad immigrandid sisse oma kultuuri, tavad, keele ja usundi. Üha enam püüavad erinevad Euroopa riigid nõuda sisserännanutelt, et nad õpiksid ära uue keskkonna keele ning tunnustaksid neid vastuvõtva ühiskonna norme ja väärtusi. Ometigi on Euroopa kohustatud kohanduma uute kultuuridega, et keegi ei tunneks ennast ühiskonnast kõrvale heidetuna. Kõik see on omakorda kaasa toonud Euroopa identiteedikriisi. 

Euroopas valitseb ka usuline kriis. Evi tsiteeris oma õpetajat Jim Memoryt, öeldes et Euroopal ei ole oma ilmalikus identiteedis aimugi, kuidas käsitleda religioone, kes keelduvad kummardumast tema ilmaliku altari ees. Kui kirjutada Google´i otsingusse näiteks „islam Euroopas“, tuleb esile palju artikleid mošeede, šariaati puudutavate küsimuste ja muu hulgas ka selle kohta, et kristlus on Euroopas hääbumas. 

Jeesus on Issand

Kuid kõige selle segaduse ja rõhuva teabe keskel on hea uudis: Jeesus on Issand üle iga kriisi! Paulus ütleb oma kirjas koloslastele 1:15-16: Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu, sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja tema poole.“

Kui ümberringi on segadus ja jutt erinevatest kriisidest kisub meele mustaks, siis, armas lugeja, pane oma lootus Jeesusele!

Pauluse kiri efeslastele 6:10-18 ütleb: “Saage vägevaks Issandas ja tema tugevuse jõus! Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud. Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.”

Evi Rodemann lõpetas oma töötoa väljakutsega: kui meie oleme võib-olla ainus liim, mis hoiab Euroopat koos, siis mida saaksid teha Sina?  

Tekst Viktoria Titova, Fotod SXC ja Evi Rodemanni kogust