Kes hoiab mu hinge?


„Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.” (Galaatlastele 6:2) Kui igaüks väljendaks Kristuse sarnaselt teineteisele hoolt ja armastust, ei peaks inimesed oma raskuse või murega üksi jääma.

 

Jagatud koorem

Üksi olles kipuvad muremõtted kuhjuma. Probleem võib tunduda tegelikkusest suurem ning lahendamatu. Mõtteid juhivad aga tihti emotsioonid, mis on subjektiivsed ega pruugi kajastada tegelikku olukorda. Oma mure jagamine võib aidata näha asju teisest vaatenurgast, mis lahendusele lähemale viib. Teoorias tundub kõik arusaadav, kuid siiski jääb küsimus, kust leida tugi? Kes on see või need inimesed, kes saavad meid aidata ja toetada?

 

Jumal on meie tugi

Ilmselt on vähe inimesi, kel on lihtne oma raskusest või murest rääkida. Pigem tahetakse jätta muljet, et saadakse hakkama. Nõrkusi võib olla piinlik välja näidata. See on valehäbi. Nõrkused on meil kõigil. Pole oluline, kui suur või väike on mure ja kuidas see kellelegi paistab. Ehk on see hoopis tugevus, kui inimene on julge ja räägib oma murest?

Üks kindel tõde on see, et Jumal on meie esimene tugi, kellele saame toetuda. „Teie, kes Issandat kardate, lootke Issanda peale; tema on teie abi ja teie kilp! Issand mõtleb meile, tema õnnistab…” (Psalmid 115:11-12). Keegi juba mõtleb sinule! Keegi on ammu ootel ja valmis Sind abistama. See on Jumal. Pöördu Tema poole palves, Piiblit lugedes või muul sulle sobival viisil, et Ta võiks sind kõnetada ja julgustada. Seepärast ole valmis ka Jumalat kuulama.

 

Toetus koguduselt

Kindlasti võiks abi otsida oma koguduse inimestelt. Kui kedagi konkreetset on raske leida, siis pöördu pastori või kogudusejuhi poole. Tema saab sind vajadusel edasi suunata. Paljudes kogudustes toimuvad ka väiksemad iganädalased kogunemised. Suure tõenäosusega on just sellises grupis inimesed julgemad ennast avama ja seal võib leida palvetuge või nõu ka muremõtete korral. Siinkohal on oluline meeles pidada, et tuleb ka ise panustada, olles varmas ja julge rääkima. Kahjuks ei oska kõik inimesed tajuda teise emotsionaalset seisundit, kui nad vaikivad.

 

Erinevad võimalused

Toeks võiks olla keegi, keda saab usaldada. Ta ei pea olema kauaaegne tuttav või parim sõber. Võib-olla tuleb selleks silmad lahti hoida ja mõelda, kes on see, kes tunneb su elu vastu siirast huvi. Keegi, kes kuulab, proovib mõista ja uurib: „Kuidas läheb?“ Võib-olla on selleks pereema koguduses või õpetaja koolis. Loomulikult võib see olla ka pereliige, sõber või hoopiski sõbra ema või isa. Muret jagades leiab mure suurema tõenäosusega ka lahenduse. Tänapäeval tekitab näost näkku või ka telefoni teel suhtlemine inimestes üha rohkem ärevust. Kui see hirmutab, võib teha abi saamiseks esimese sammu ka sotsiaalmeedia kaudu. Samuti on internetis mitmeid lehekülgi (nt lahendus.net; peaasi.ee), kuhu võib abi saamiseks pöörduda. Nõu annavad oma ala spetsialistid, kes saavad vajadusel edasi suunata.

 

Märka ja ole julge

Kindlasti peaks palvetama ja mõtlema: kes on see inimene, kes võiks hoida mu hinge? Jumal juhatab just need õiged inimesed su teele. Olgu su süda avatud neid abistajaid märkama! Ka Pühakiri julgustab: „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:6-7). Ole julge oma raskustest rääkima ja ära unusta ka ise märgata ja teenida inimesi enda ümber, kuulates nende muresid. Me järgime Jeesuse eeskuju, kui kanname teineteise koormaid, sest tema kandis meie koormad ristil.

 

Tekst Eleri Viinalass
Foto Pexels

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 2/2019 Mai

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit