Saalomon oli Iisraeli kuningas pärast oma isa Taavetit ning kuigi Taavet soovis väga Jeruusalemma Jumala auks templi ehitada, ütles Jumal talle, et seda teeb hoopis tema poeg ja nii ka sündis.
Saalomon oli kõige rikkam ja targem kuningas, kes eales elanud. Algselt ta arvas, et tal ei ole tarkust ning teadmisi oma rahva juhtimiseks. Riigi valitsemine tundus Saalomonile liiga suur ülesanne. Jumal aga varustab ja lõpuks tuldi teda kuulama kõigi rahvaste ja kuningate hulgast.
Tarkus on suurem kui rikkus
Saalomoni valitsemisaja alguses ilmutas Jumal ennast talle öösel unes ja küsis, mis Ta kuningale teha võiks. Saalomon mõistis, kui suur vastutus on juhtida tervet rahvast, ning otsustas paluda endale tarkust. Jumal vastas: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind. Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane.” (1Kn 3:11–14) Jumal andis Saalomonile tarkust, mõistust ja taipamisvõimet nagu liiva mere ääres. Tema teadmised ulatusid luule ja laulude kirjutamisest loomariigini. Öeldi, et tema tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus. (1Kn 5:9–14) Selle kõige juures oli Saalomon ka väga rikas. Ta sai rikkuse ja tarkuse poolest suurimaks kõigist kuningaist maa peal, nii nagu Jumal oli lubanud.
Kes on ema?
Hea näide Saalomoni tarkusest oli see, kuidas ta lahendas vaidluse kahe naise vahel nende poegade pärast. Ühe poeg oli traagiliselt surnud, aga mõlemad väitsid end teise, elava poisslapse ema olevat. Saalomon käskis tuua mõõga ja laps pooleks raiuda ja pool last ühele ja pool teisele naisele anda. Üks neist nõustus kuninga otsusega, kuid lapse päris ema anus otsekohe, et pigem tuleb laps anda teisele naisele. Kohe sai selgeks, kumb on tegelik ema ja poiss anti temale. Peagi sai sellest otsusest kuulda terve Iisrael ja rahvas tunnistas, et Saalomoni tarkus tuleb Jumalalt.
Saalomon pöördub Issandast
Tarkusest ja jõukusest hoolimata eksis ka Saalomon. Kuningana armastas ta enda naise kõrval „paljusid võõramaa naisi – moabe, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hette – rahvaid, kelle kohta Issand oli öelnud Iisraeli lastele: „Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate poole!”” (1Kn 11:1–2) Kõrges eas pöörasidki tema seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist ta valele teele. Saalomoni süda ei olnud enam siiras Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda. Enne oma surma ütles Taavet oma pojale elutarkuse: „Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada, käies tema teedel.” (1Kn 2:3) Jumal oli andnud käsu, et ta ei käiks võõraste jumalate järel. Isegi kaks Jumala ilmutust, mis ta elu jooksul oli saanud, ei takistanud tal pöördumast Issandast, Iisraeli Jumalast, kes oli teda rohkelt õnnistanud nii, et ta ei pidanud millegi osas puudust tundma. Ta taganes ikkagi sellest heast Jumalast. Seega tema tarkus ei olnud piiramatu ja ei viinud teda lõpuks Jumala riiki, sest ta süda ei püsinud lõpuni õiges usus.
Mida õppida Saalomoni elust?
Kõige tähtsam on hoida oma süda Jumala poole ning Tema käskudest mitte ära taganeda. Me ei pea ka kunagi kartma, et ei saa sellega hakkama, milleks Jumal meid on kutsunud. Kui Jumal annab ülesande, siis Tema ka varustab. Saalomon sai tarkuse, et olla üks suurimaid Iisraeli kuningaid, sest ta palus seda. Kui tunneme, et mingis valdkonnas või erinevate otsuste langetamisel on tarkusest puudu, siis on meilgi võimalus otsekohe palves Jumala poole pöörduda ning paluda Jumalalt abi, tarkust ning juhtimist.
- Juudi traditsiooni järgi kirjutas Saalomon kolm Piibli raamatut: Koguja, Ülemlaulu ja enamuse Õpetussõnadest.
- Tänapäeval näevad juudid Saalomoni aega kuldajana, kui Iisrael oli rikkam kui kunagi varem.
- Kuningas Saalomoni ehitatud Jeruusalemma tempel on ajaloos kaks korda hävitatud, lõplikult aastal 70 pärast Kristust roomlaste poolt. Tänapäeval on sellest alles vaid üks müür, Nutumüür.
Tekst Reelia Kolk
Foto Wikipedia
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 3/2018 September
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit