1Kr 8:6 on kirjas: siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa. Kuidas sobib see ja mõned teised Piibli kirjakohad (Ef 4:6, 1Tm 2:5) kokku Kolmainsuse õpetusega?
Õigupoolest just niisugustes kirjakohtades avaldubki Jumala olemuse suur müsteerium: on vaid üks Jumal, kuid siiski kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Peame mõistma, et õpetus Jumala Kolmainsusest ei ole mingi kiriku juurutatud teooria, vaid on välja kasvanud eeskätt inimestele Jeesuses (ja muude Jumala tegude kaudu) osaks saanud kogemusest, kusjuures Jeesus ise näitab oma sõnades ja tegudes väga selgelt, et Ta ei ole vaid Jumala saadik, vaid Tema näol on tõepoolest Jumal ise inimeseks saanud ning inimkonna lunastanud.
Apostel Paulus kasutab tihtipeale taolisi pidulikke vormeleid, milles kõrvuti (ja mitte hierarhiliselt, vaid võrdsetena) nimetatakse Jumalat Isa ja Issandat Jeesust, sageli ka Püha Vaimu – ta nimetab neid kõiki, avades igaüht justkui erineva kandi pealt, aga samal ajal kogu tervikpilti täiendavana.
Pauluse arusaama Jumala Kolmainsusest võib kirjeldada järgmiselt:
Jumal on Isa, kõige elu Looja ja hoidja. Seesama Jumal Isa on saatnud oma ainusündinud Poja lepitusohvriks maailma pattude eest.
Jeesus Kristus on Jumala Poeg, kelle läbi kõik on loodud ja kelles kõik uuendatakse; kes on tõeline Jumal ja tõeline (uus) inimene. Just nõnda, olles samaaegselt Jumal ja inimene, saab Ta (iseenda isikus) olla tõeline Vahemees Jumala ja inimeste vahel.
Püha Vaim on Jumala loov Vaim, kelle väes Jumal maailmas tegutseb, kelle läbi Ta teostab meie juures selle, mida Ta on oma Pojas meie heaks teinud: sünnitab meid uuesti, teeb meid oma lasteks, varustab meid oma andidega ja paneb meid kandma head, igavese elu vilja.
Oluline on mõista, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on võrdselt jumalikud isikud, kellel on üks jumalik olemus. Seesama üksainus Jumal, Pühim Kolmainsus on meid loonud ja lunastanud ning enesesse haaranud, et kogu oma olemise rikkust meiega jagada.
Jumal, kellest Piibel tunnistab ja kellesse meie, kristlased usume, ei ole mitte kuskilt kõrgelt troonilt käskude jagaja, vaid Tema on meid loonud, Tema ise on saanud meie pärast ja meie õndsuseks inimeseks, ennast kannatustesse ja surma andnud ning surnuist ülestõusmisega elu uueks loonud, Tema ise on iga päev meie juures kuni maailma-ajastu otsani, et meid hoida, õnnistada, pühitseda ja kõige vajalikuga varustada.
Tekst Enn Auksmann
Allikas: www.eelk.ee/ küsimused-vastused