Pluss 1/2014 Juhtkiri: Südame silmad

Pluss 1/2014 Juhtkiri: Südame silmad

Tulekul on 2014.aasta esimene Pluss-ajakiri. Juhtkirja näol saad juba natuke lugeda, milliseid teemasid ajakiri endas seekord peidab. Et olla esimeste lugejate seas, telli endale Pluss posti teel koju:) 

Südame silmad

Talv hakkab otsi kokku tõmbama ja loodetavasti jätavad ka külmakraadid meid peagi rahule, nii et saame hakata vaikselt kevadet südamesse ootama. Ilmad on meil Eestis muidugi veidrad, kuid tänu teaduse ja tehnoloogia arengule siiski prognoositavad ning võime iga päev jälgida ilmateadet arvutist, televiisorist või isegi nutitelefonist. Lausa fantastiline, et hommikul saan Terevisioonist teada, kas Tallinnas sajab või mitte. Muidugi võiks ka aknast vaadata, aga pult on lähemal. Selle on teinud võimalikuks aastatepikkune tehnoloogia areng, uuringud, andmete kogumine ja analüüsimine ning orbiidile saadetud satelliitide kogutud info pidev jälgimine. Teaduse vallas areneb inimene meeletutesse kaugustesse, kuid samal ajal võõrandub sellest, mis on lähedal. Vahel juhtub nii, et uurides ja vaadeldes miljonite kilomeetrite kaugusi taevaavarusi, unustame huvi tunda selle vastu, kes seisab meie kõrval.

Miks ütleb Jeesus variseridele: „Õhtu jõudes te ütlete: „Ilus ilm tuleb, sest taevas punetab.“ Ja varahommikul te ütlete: „Täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus.“ Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda.“ (Mt16:2-3) Ka variseridel olid silmad peas ning nad oskasid taevast jälgides ilma ennustada, aga nende südame silmad olid pimedad ega suutnud ära tunda tunnustähti, mis olid neile juba antud. Veelgi hullem, nad ei tundnud ära isegi nende ees seisvat Jumala Poega.

Selle maailma ilu ja võlu on paljuski loodud silmale nautimiseks ning iga päev neelame silmade kaudu alla tohutult kraami, nii head kui halba. Oluline on aga teada, et maailmas on ka nii palju silme eest varjatut. Kõige kaunimad asjad eksisteerivad tihtipeale just nähtamatul kujul. Piibel annab võimaluse ka nende nägemiseks ja teeb meid teadlikuks meie südame silmade olemasolust. Need on silmad, mida Jumal saab avada, et hakkaksime nägema elu armastuse ja lootuse valguses. Kas Jeesus käsiks meil armastada oma vaenlasi, kui Ta teaks, et me seda nii kui nii ei suuda? Aga õppides inimesi nägema südame silmadega, avastame, et hoolimata meie tegudest, välimusest või sellest, mida meist räägitakse, oleme kõik Jumala armsad lapsed ja kedagi ei armastata vähem või rohkem. See teadmine annab võime armastada neid, kes meile võib-olla ei meeldi, aga on siiski Jumala loodud.

Hea on meeles pidada, et Jumal on loonud Sinu ja minu täpselt selliseks, nagu me oleme. Sama kindlalt on Ta loonud ka teised sellisteks, nagu nad on. Oma loomulike silmadega näeme vaid väliseid asju. Südame silmadega nähakse aga seda, mis on tegelikult oluline.

Joel Reinaru
Plussi peatoimetaja