Ristija
Johannese sündimine
Johannes oli preester Sakariase ja tema
naise Eliisabeti poeg. Nad olid pikka aega lootnud last saada, kuni lõpuks,
üsna eakatena, olid lapsevanemaks olemise lootusele käega löönud.
Ühel päeval oma vanas eas läks Sakarias
templisse viirukit suitsutama ning seal olles kõneles
talle Issanda ingel: Ӏra karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su
naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.” Lk 1:13
Sakarias kahtles, et tema ja ta naine
võiksid nii kõrges vanuses veel lapsi saada. Kahtlemise tõttu ütles ingel
talle, et ta jääb tummaks kuni päevani, mil ettekuulutus täitub. Kui Sakarias lõpuks oma hääle
tagasi sai, täitus ta Püha Vaimuga ja hakkas rääkima prohvetlikult oma poja
kohta: ”Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed
Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende
pattude andeksandmises meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile
tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja
surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele!” Lk 1:76-79
Aus
ja otsekohene
Johannes elas kõrbes lihtsat elu. Tema
toiduks olid rohutirtsud ja mesi, ta kandis kaamelikarvadest kuube ja kuulutas,
et Jumala riik on lähedal. Ta manitses inimesi patust ning halbadest
harjumustest ja hoiakutest pöörduma. Paljud lasid end Johannesel ristida
meeleparanduseks. Variserid ja saduserid (ehk õpetatud targad juudi mehed) olid
provotseeritud, kui kuulsid, mida ta kõneles Taevariigi kohta. Ent Johannes,
kes oli resoluutselt aus, hurjutas neid, nimetades neid ”rästikute sooks”, ja
näitas neile koha kätte.
Paljud pidasid Ristija Johannest Messiaks,
keda juudid ootasid, kuid nendele vastas ta: ”Mina ristin teid veega, aga on
tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib
teid Püha Vaimu ja tulega.” Lk 3:16
Jeesuse
tee tasandaja
Johannese evangeeliumis (1:23) ütles ta
enda kohta, et ta on hüüdja hääl kõrbes, kes teeb Issanda tee tasaseks.
Johannes oli Jeesuse eelkäija. Ta pidi
Jeesuse jaoks tee ette valmistama. Jeesus, Messias, oli see, kes ristis meie päästmiseks,
mitte vaid meeleparanduseks. Kui Jeesus tuli Johannese juurde, et lasta end
ristida, ei soovinud Johannes seda teha. Mt 3:13-15: ”Siis tuli Jeesus
Galileast Jordani äärde, et lasta end Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis
teda igati keelata: ”Mul on vaja ennast lasta sinul ristida – ja sina tuled
minu juurde!” Jeesus aga kostis talle: ”Olgu pealegi; sest nõnda on meile
kohane täita kõike õigust!” Siis Johannes andis talle järele.” Sellest tuleb ka
tema nimi – Ristija Johannes.
Kõrgeim
maa peal
Johannes oli kõigutamatult aus mees ja see
ei meeldinud kõigile. Nelivürst Heroodes lasi Johannese vangistada ja tal pea
maha lüüa, kuna Johannes oli tema eluviisi hukka mõistnud.
Pärast Johannese surma andis Jeesus tema kohta
tunnistuse. Lk 7:24-35 nimetas Ta teda prohvetiks ja
kõige kõrgemaks meheks, kes on kunagi naisest sündinud. Jeesus hurjutas neid,
kes ei lasknud end Johannesel ristida ja eirasid sellega Jumala plaani. Jeesus
kordas veelgi üle selle, mis on kirjas Malaki 3:1 ja teistes evangeeliumites
Johannes rolli kohta: ”Vaata, ma läkitan
oma ingli ja tema valmistab minu ees teed.” (Ml 3:1)
Johannese ristimisest on juttu ka Uue Testamendi
hiljem kirjutatud osades, kuid nagu Johannes seda ka ise ütles – tema ristis veega meeleparanduseks, Jeesus
ristib Püha Vaimuga, et päästa.
Tekst Elna Øhlund
Tõlge Ave Mølster
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 2/2015 Mai
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit