Mõtle üksindusest on hirmutav. Mis oleks hirmsam kui jäädagi üksi? Pole ime, et nii paljud õudusfilmid on ammutanud oma süžee just sellest temaatikast. Mis siis, kui teised mu ümbert kaovad või ära võetakse? Alles hetkel, kui olemegi jäänud omapäi, avastame, kui palju oleme enda ümber olevaid inimesi tegelikult vajanud.
Kindlasti ei ole need mõtted ka Sinule võõrad. Küsimus ei olegi alati selles, et üksi olles juhtub midagi hirmsat või koledat, vaid selles, kuidas ellu jääda sotsiaalses džunglis.
Kas ma leian uusi sõpru uude kohta kolides? Miks ma juba nii pikka aega ei ole leidnud kedagi enda kõrvale ja kas võib olla,et jäängi üksikuks?
Inimesena vajame enda ümber teisi inimesi. Üksindus on tihtipeale isegi veel talumatum kui nälg või janu. Piiblis on nii mõnedki tegelased kogenud tõsist üksindust.
Eelija oli ainus järelejäänud Jumala prohvet keset uskmatut maailma (1Kn 18:22). Kõik teised Jumala prohvetid olid tapetud. Just sellel hetkel said paljud uskmatud Eelija kaudu tunnistuse, et on olemas vaid üks tõeline Jumal.
Paulus oli viidud kohtu ette andma tunnistust ning ükski kaaslastest ei seisnud tema kõrval, vaid nad olid ta maha jätnud (2Tm 4:16). Paulus ja Eelija ei olnud siiski hetkekski täiesti üksi, vaid kõikvõimas Jumal oli nendega.
Juma lal on meie elu jaoks plaan ja eesmärk. Tema soov on see, et oleksime osaduses Temaga ja teiste inimestega. Keegi ei ole loodud olema üksinda. Küsimus ei ole ainult selles, kes on Sinu sõbrad, vaid kellele võid Sina olla sõbraks.
Jeesus teab, et meil ei ole hea olla üksi ja seepärast Ta kinnitab meile, et seda ei juhtu mitte kunagi: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni!” (Mt 28:20) Siin on ka Sinule, armas lugeja, lubadus Jumalalt: Sa ei ole kunagi üksi! Leia endale kogudus ja Sind võetakse maailma suurima perekonna liikmeks.
Joel Reinaru
Pluss peatoimetaja