Juhtkiri 4/2018: Rõõmusõnum


Armas lugeja

Siin ajakirjas on sulle midagi head. See on täis rõõmusõnumit!

Elu tundub tihti nagu Eestimaa talv. Kunagi ei tea ette, milline pilt aknast parasjagu avaneb. Ühel hetkel on akna taga ilus valge lumi, siis jälle roheline muru ja väga tihti lihtsalt pime ja porine. Siiski on elus iga ilmaga midagi, mille üle saab rõõmustada. Seesama sõnum, mida kuulutati karjastele – „Teile on sündinud PÄÄSTJA!” – kõlab aastast aastasse ka meie maal ja ei ole vaibunud. On keegi, kes saab Sind aidata, kellel on meelevald kõige üle, nii tormise mere, lainete, haiguste, patu ja isegi surma üle.
Jeesus on sündinud selleks, et Sind PÄÄSTA!

See sõnum saab meid aga rõõmustada ainult siis, kui see meieni jõuab. Näiteks, kui said just teada, et tunni aja pärast on kinos kõik seansid tasuta ja Sa kirjutad kiiresti Martale, et ta lendaks live’i, aga tal on telefon välja lülitatud, siis ta lihtsalt jääb sellest heast asjast ilma. Viga ei olnud Sinus või selles sõnumis, ta lihtsalt ei saanud seda kätte. Veel kurvem on, kui ta saab selle kätte, aga ei pea Sinu kirjutatut piisavalt oluliseks, et seda lugeda.

Täpselt samamoodi jäävad paljud inimesed ilma ka parimast rõõmusõnumist, sest ei võta seda vastu või ei pea piisavalt oluliseks, et lugeda ja elavad edasi oma vaevade ja koormatega ning ei teagi, et on keegi, kes tahaks need koormad ära võtta. (Mt 11:28)

Tänapäeval on nii tavaline, et saame päevas palju sõnumeid. Mõned teevad meid rõõmsaks, mõned kurvastavad, mõned jätavad ükskõikseks ja enamus on lihtsalt naljakad. Mina mäletan veel seda ammust aega, kui iga SMSi eest, mida telefoniga saatsin, tuli maksta kõrget hinda. Siis oli nii kui nii kõik teist moodi ja lihtsalt „Yo” ei kirjutanud keegi. Kirjutati siis, kui oli midagi öelda. Ja selgelt mäletan, kui sai valida sõbranumbri, kellele sõnumi saatmine oli tasuta. Siis kõik muutus.

Ükskõik, kui palju või vähe, või kui kallilt või odavalt neid saata, sõnumile annab väärtuse ikka inimene, kellele see saadetakse. Me ju ei kirjuta näiteks parkimisaparaadile sellest, kuidas meil päev on läinud. Üks põhjus võib olla see, et see on kallis, aga peamine põhjus on ikka teadmine, et ta ei vasta meile nagunii. Kui Jumal on otsustanud Sulle ja mulle sõnumi saata ja Ta teab, et me ei ole parkimisaparaadid, siis ootab ta Sinu ja minu vastust.

Rõõmusõnumit Jeesusest kuulutatakse ilmselt kõige valjemini just praegusel aastaajal ning paljudel on võimalus seda kuulda. Siiski jätab Ta igaühele vaba valiku vastata või mitte.

Palun vasta!

 

Joel Reinaru
Plussi peatoimetaja