Uudised käsitlevad sageli surma teemat. Isegi Taavet, kellest on Piiblis palju kirjutatud, tundis mõnikord surma ees hirmu (Ps 55:5). Hirmu tekitavadki tihtipeale uued olukorrad, mida me ei ole kogenud. Seega on täiesti normaalne, et ka surm võib meid kartma panna. Hirm surma ees võib seostuda nutu, leina, pimedusega – kõiki neid tahaksime pigem vältida. Tõsi on, et surm juhtub niikuinii. Nüüd saame otsustada, mil määral laseme end mõjutada sellest, mida me ei saa ära hoida, ning proovida surma enda jaoks ümber mõtestada. Järgnevalt toon välja mõned mõtted, mis võiksid aidata Sul surmaga seostuvad negatiivsed emotsioonid positiivseteks pöörata.
Kõik läbi?
Esiteks, kui varem arvasid, et surmaga saab kõik läbi, siis mul on Sulle hea uudis – Jeesus on surma ära võitnud! „Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.“ (Lk 24:6) Kui julgustav on teada, et Jumala jaoks, kellesse me usume, ei ole isegi surm ületamatu!
Teiseks, surmast mõtlemine võib olla motiveeriv. Kui oleksid surematu, kas tunneksid siis tahet kogeda, saavutada ja suhelda? Tihti just limiteeritud aeg paneb meid tõeliselt elama ja sihikindlalt tegutsema. Kolmandaks, surm asetab asjad perspektiivi. Kui mõtleme surmast, siis tunduvad ülejäänud mured nii väikesed. Tüli sõbraga või katkine telefoniekraan näivad tühised. Surm aitab mõelda sellele, mis on siin elus päriselt väärtuslik. Ehk on see ajaveetmine inimestega, kes on Sulle olulised, või Jumala teenimine Temalt saadud andidega? Võib-olla võtab hirm lõpu ees ära kartuse kuulutada ka teistele Jeesusest ja sellest, mida Ta Sinu elus teinud on?
Kolmandaks aitab surmast mõtlemine meil olla tänulikud praeguse hetke eest. Kui Sa teaksid, et Sul on jäänud elada vaid üks päev, siis see paneks Sind väärtustama käesolevaid hetki (muidugi saad olla tänulik ka ilma hirmuta).
Ideaalne eeskuju
Kui mõtlen Jeesusele ja Tema surmale, siis mõtlen kahele aspektile. Esiteks, Ta ei tahtnud ega oodanud surma, aga Ta usaldas piisavalt Jumalat, öeldes: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!“ (Mk 14:36) Ja teiseks oluliseks punktiks on, et Tema suremine oli pikemas perspektiivis hea. Jeesuse surm tõi tervele maailmale pääste! „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Jh 3:16)
Meie võime tunda, et lõpp on käes. Maailm ütleb, et inimese surm maa peal ongi inimese täielik lõpp. Jumal aga ütleb, et Sul on igavene elu. Me elamegi igavesti, kas siis Jumala ligiolus või eemal Temast. Jumal ei taha, et meie, Tema lapsed, keda Ta nii väga armastab, elaksime hirmus või segaduses. Ta pakub meile imelist sihtkohta, tulevikku, mis on vaba valust, haigustest ja kurbusest.
Mõtle sellele…
See kutse on kättesaadav kõigile, kes usuvad südames Jeesusesse Kristusesse ja sellesse, millist hinda Ta meie eest maksis, ning tunnistavad seda oma suuga (Rm 10:9-10). Seega, neljas viis üle saada hirmust suremise ees on hakata mõtlema Taeva peale ja sellele, kuidas saame igaviku veeta koos Jeesusega. „Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas.“ (2Kr 5:1) Lisaks: „Seal ei ole enam surma, leinamist, kisendamist ega valu.“ (Ilm 21:4)
Kui ei oleks halba, kas siis oskaksime väärtustada head? Kui ei oleks surma, kas siis oskaksime väärtustada elu? Surmahirm on paljus seotud Sinu mõtetega surma kohta. Muutes oma mõtlemist, võid muuta ka hirmu surma ees väiksemaks. Sa oled elus, siin ja praegu. Keskendu sellele, mida Sa saad muuta, ela Jumalaga kasvavas suhtes ja usalda oma hirmud Tema kätte, sest Ta on Sinuga igavesti!
Tekst Eleri Viinalass
Foto Pexels
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2021 Kevad
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit