Pluss käis vaatamas Narnia lugude värskeimat filmi. Prints Caspiani rännak maailma serva on stiilne järg C. S. Lewise raamatute filmiversioonidele. Lisaks ajaviitele pakub film rohkelt mõtlemisainet ka kristlikust vaatepunktist lähtuvalt.
Inglismaal käib sõda ja Pevensite perekond on sunnitud selle eest põgenema. Ülejäänud pere läheb Ameerikasse, kuid Lucy ja Edmund satuvad oma nõbu Eustace’i juurde. Eustace’ile aga oma sugulased ei meeldi. Tunne on vastastikune, sest Eustace kiusab neid pidevalt. Lucy ja Edmund igatsevad nii oma perekonna kui ka Narnia järele. See igatsus ei jää vastuseta: laeva kujutavalt maalilt tulvab tuppa vesi, misjärel Lucy, Edmund ja Eustace satuvad Narniasse. Seal ootab neid ees prints Caspiani reis maailma serva ja mitmesugused põnevad kohtumised.
Kurjust peatamas
Caspian otsib seitset kadunud lordi. Pikapeale ta nad leiabki, mõned elusana, mõned juba surnuna. Igal lordil on Aslanilt saadud mõõk, millega on võimalik peatada ühelt saarelt leviv kurjus. Selleks aga peab reisiseltskond esmalt võitma kurjuse nende endi seas. Rännakut varjutavad paljud kiusatused ja katsumused, nagu ka kristlase taevateekonnal.
Kandke teiste koormaid
Lucy on end hukatusse viimas oma õe Susani ilu ihaldades. Edmundi ja Caspiani suhteid rikub võimujanu ja võitlus positsiooni pärast. Kõik tulevad lõpuks katsumustega toime, kuid omal jõul ei suuda seda keegi. Abiks on kas Aslan või ümbritsevad lähedased. Ka meie puutume elus kokku kiusatustega ja võime end hukatusse viia. Me ei saa kurja ise võita, ent Jeesus on surnud meie eest ja lubanud meid aidata. Toetavad ka teised kristlased, kes võivad aidata rasketest aegadest üle saada. „Kandke üksteise koormaid, nõnda tetäidate Kristuse seadust“ (Gl 6:2).
Kibedad muutused
Eustace tõuseb filmis olulisse rolli. Ta on kuulnud oma nõbusid Narniast rääkimas, kuid talle tundub see vaid rumala lobana. Prints Caspiani laevale Koidurändur jõudnud Eustace’i reaktsioon on nägemist väärt. Ühel saarel muudab kätte torgatud kuldne käevõru Eustace’i lohemaoks. Muutus paneb kangekaelse Eustace’i mõtlema ning tasapisi hakkavad muutuma nii tema seisukohad kui ka käitumine. Eustace sõbruneb Reepicheep’i nimelise hiirega ja päästab kogu reisiseltskonna. Siiski ihkab Eustace tagasi inimeseks saada ning näeb enda muutmiseks palju vaeva, kuid oma jõust jääb väheks. Aslan tuleb ja muudab teda. Muutus tegi haiget, kuid heas mõttes, justkui oleks jalast pind välja tõmmatud, tõdeb Eustace filmis. Jeesus võib meid muuta, nagu ka Aslan muutis Eustace’i. Jeesuse ette tulemine võib haiget teha, oma patt on valus ja teisalt on raske ka patukoormast loobumine. See valu on aga hea valu, mille kaudu võime kogeda täiuslikku armu.