Ristiusu ajalugu sarnaneb Iisraeli rahva ajalooga. Iisrael on riik Lähis-Idas, Vahemere idapoolsel rannikul. See on püha koht nii kristlastele, juutidele kui ka moslemitele. Sündmused, millest kirjutatakse Piiblis, toimusid just seal, tõotatud maal. Kolm noort naist – Tea Ikonen, Sirli Lend ja Marija Tsavitskaja – on käinud ristiusu sünnikohas ning jagavad nüüd oma reisimuljeid.
Tea Ikonen:
Esimene seoses Iisraeliga pähe tulnud mõte oli, et linnad ei ole enam sellised, nagu nägi neid Jeesus. Tänavad ja majad on hävinud ning hiljem uuesti üles ehitatud. Aga Jeesus nägi mägesid ja jõgesid, mida minagi näen – ka Tema oli siin.
Olin Petlemmas, kus Jeesus sündis, ja Kolgatal, kus Ta risti löödi. Arvan, et oleksin Jumala ligiolu ehk paremini tajunud, kui „arhitektuurilisi mälestusmärke“ (kirikuid, mis ehitati Kristuse surma ja ülestõusmise järel) ei oleks neis paigus olnud. Meie grupi giid tsiteeris ekskursioonide ajal palju Piiblit. Ilma sealsete ehitisteta oleks neisse sündmustesse olnud lihtsam sisse elada.
Muutunud ümbrusest hoolimata oli Iisraelis lihtsam Piiblist aru saada ja usu juurtega tutvuda. Minus ärkas soov Piiblit sügavamalt mõista ja loen seda nüüd varasemast sagedamini. Reis oli imetore ja mõtlen, et kõigil kristlastel oleks hea kord Iisraelis käia.
Sirli Lend:
Mäletan hästi kaht kirikut Iisraelis: Petlemma ja Kolgata kirikuid, mis on ehitatud vastavalt Jeesuse sünni ja ristilöömise vahetusse lähedusse. Neis oli vähem turiste kui mujal ja sain rahulikult üksindusse tõmbuda. Petlemma suur kirik ei ole ühegi kristliku konfessiooni käes. Selle lihtne sisustus meeldis mulle. Ka Õndsakskiitmise mäel, kus Jeesus pidas mäejutluse, oli võimalik vaikseks jääda ja mõtiskleda.
Reisisin usklike sõpradega ja seepärast viis mind Piibel kogu aeg edasi. Tähtsaim, mida reis mulle andis, oli see, et Jumala sõna sai mulle lähedasemaks. Kui loen Piiblit nüüd, on mul lihtsam selles kirjeldatud sündmusi tajuda ja neid kohti ette kujutada. Uskumatu ja hämmastav on see, et Iisraelis ümbritses mind sõnulseletamatu õnnistuse tunne – Iisraelis, kus Jeesus sündis, suri ja tõusis üles.
Marija Tsavitskaja:
Alguses ei soovinud ma Iisraeli minna, sest mu tuttav diakon oli rääkinud selle maa kohta vaid negatiivseid jutte. Mõtlesin, et Iisraelis ei ole alles kohti, kus Jeesus tegelikult käis. Ent asi ei olnud sugugi nii.
Vana Jeruusalemma seintest ei ole Jeesuse aegadest midagi alles jäänud, aga seinte soojust oli öösel hästi tunda. Meie kliimas ei ole võimalik kogeda tuule puhumist merelt, nagu seda tundis Jeesus Kristus inimestele jutlustades. Hotelli akendest paistis seesama tänav, mida mööda läks Jeesus Kolgata poole, ja sealses kabelis sai palvetada.
Iisraelis tajusin, et Jeesuse jüngriks või järgijaks sobimiseks ei ole ma piisavalt hea, mistõttu oli mul kogu aeg soov palvetada. Kogesin seal erilist armastuse tunnet – Jumal armastab mind – ja soovin sellele vastata ise paremaks saamisega.