Ragne tee Jumalani.

Ragne tee Jumalani.

Kes oled?  Kust tuled? 
Mis teed?

Olen Ragne Nazimov 
(19) ja olen pärit Järva-Jaanist. Põhikooli aastad veetsin
Järva-Jaani  Gümnaasiumis ja edasi läksin
Räpina aianduskooli aiandust õppima. 
Sügisest alustan samas koolis õppimist maastikuehituse erialal. Vabal
ajal kirjutan luuletusi, loen raamatuid, tegelen aiandusega ja avastan maailma.

 

Kuidas sa jõudsid
kristluseni?

Kui õigesti mäletan, olin ma 11.aastane ja üks inimene, kes
minuga samas koolis õppis, pakkus mulle, et ta võib mulle klaverit õpetada.
Õpingud ei kestnud kaua, põhjust ma ei mäleta. Ta ise alustas Järva-Jaanis
pühapäevakooli tundide andmist ning kutsus mind ka sinna. Mulle hakkas seal
väga meeldima. Mäletan kuidas ootasin pikkisilmi pühapäeva hommikuid, et saaks
sinna minna.  Kuna olin koolis tagasihoidlikuma
iseloomuga, oli pühapäevakool just see koht, kus ennast hästi tundsin.  Vanemaks saades pakuti koguduse poolt
võimalust minna Pilistverre JäPe laagrisse. See oli koht, kus kohtusin
kristlike noortega ning inspireeris mind kristluse kohta rohkem uurima. Sain laagrist
ka oma isikliku piibli ja sealt see kõik alguse saigi.

 

Kuidas oled
kristluses kasvanud?

Olles saanud kokkupuute kristlusega, hakkasin piiblit lugema.
Sain pühapäevakoolis abiõpetajaks ning oma grupi. Käisin ka laagrites igal
aastal edasi. Mõni aasta tagasi sain ka pühapäevakooli õpetajaks ning koos
teiste õpetajatega tundide andmine motiveeris mind jagama teistele head sõnumit.  Kuna olen pärit mittekristlikust perest, on
minu usus kasvamine toiminud iseseisvalt või koguduse abil. Muidugi on olnud mu
elus perioode, mil kaugenesin usust ilmaliku maailma mõjutuste tõttu. Õnneks on
just laagrid olnud need, mis mind on Jumalale lähemale toonud.  Edaspidi tahaksin koguduses olla aktiivsem
kui praegu olen olnud ja loodan, et mu usus kasvamine on tõusuteel.

 

Millised on olnud
momendid, millal oled tundnud end Jumalale lähedal?

Meenub üks selline imeline moment Põltsamaa Talvapäevadelt. Õhtuprogramm
oli läbi saanud ja oli chill-time.  Seal oli üks ülistustuba, kus mängiti kitarri
ja sai laule kaasa laulda. Põrand oli kaetud küünaldega.  Läksin ja istusin põrandale maha ja laulsin
kaasa. Siis tuli mu juurde üks inimene, asetas minu ette küünla ja lahkus. See
oli minu jaoks selline eriline moment. Ma langesin mõttes palvesse ja pisarad
voolasid. Ma ei tea siiani mis see oli, aga tean, et see oli mindagi väga
erilist.

Muidugi oli ka ristimispäev minu jaoks väga oluline. Mind
ristiti ja käisin leeris, kui olin 14.aastat vana. See päev on siiani eredalt
meeles.

 

Kuidas laager on
meeldinud?

Väga.  Toredad
inimesed, uued oskused ja meeldiv keskkond. Mulle meeldivad väga õhtu-ja
hommikuprogrammide ajal toimuvad piiblitunnid – need on väga motiveerivad. Workshop’id on ka väga vahvad olnud
ja  houseband on ka super. Raske on midagi
eriti konkreetset välja tuua, sest nimetaksin kõik siin toimuva.

 

Mõni hea soov
laagrilistele?

Olge enesekindlad, vaprad ja muidu lahedad. Ja palju
õnnistust südamesse! J
 

 

Tekst: Piret Kärner ja Karmel Uuselu

Foto: Piret Kärner