Apostel Andreas oli Peetruse vend ja üks Jeesus esimesi jüngreid. Enne kui Andreas järgnes Jeesuse kutsele, oli ta olnud Ristija Johannese õpilane. Evangeeliumi järgi oli ta „esmakutsutu“ – üks esimesest neljast apostlist (vennad Andreas ja Peetrus; vennad Jaakobus ja Johannes) Jh 1,40-42: „Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend. Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: „Me oleme leidnud Messia!” – see on tõlkes „Kristuse”. Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: „Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!” – see on tõlkes Peetruseks.“
Andrease esimeseks misjonitööks oli tuua oma vend Siimon Jeesuse juurde. Siimon sai uueks nimeks Peetrus. Vennad ristiti Jordani jões.
Jeesuse jüngrina tegi Andreas misjonitööd Väike-Aasias ja Musta mere piirkonnas. Ta hukati 62. aastal Patrases Ahhaias diagonaalristil (X-tähe kujuline rist), mis saanud tema sümboliks (Andrease rist).
Rumeenia ja Venemaa peavad Andreast oma kaitsepühakuks, samuti peab Andreast oma kaitsepühakuks ka Šotimaa, mille lipul on kujutatud Andrease risti.