Öeldakse, et nii palju kui on inimesi on ka erinevad arvamusi. Ilmselt oleme kõik sellega oma igapäevaelus kokku puutunud. Loomulikult ei mõtle kõik meiega sarnaselt ja oma põhimõtetest ei peakski teiste vastuväidete tõttu kergelt loobuma. Kristlaste põhimõtted lähtuvad Piiblist ning tihtipeale see teema ühtlasi huvitab ja ärritab meie kaaslasi. Kuidas siis toime tulla argumentidega, mis püüavad purustada ja naeruvääristada meie elu vundamenti?
Allpool on abiks neli praktilist viisi:
1. Küsi selgitust
Tihtipeale võime jääda sõnatuks, kui keegi esitab väite, mida me ei mõista, või millele meil ei leidu vastust. Sellisel juhul on alati parim paluda vastaspoolel täpsemalt selgitada, mida ta selle väitega silmas peab? Tihtipeale me mõtleme, et mõistame üksteist, kuid räägime hoopis erinevatest asjadest. Arusaamatuste vältimiseks on alati parem oma seisukohad detailselt lahti mõtestada.
2. Küsi põhjendusi
Paljud arvavad, et elu maailmas on tekkinud evolutsiooni tulemusena. Selle asemel, et sellist väidet kohe välja naerda ja kuulutada Loomislugu, tasuks meil küsida vastaspoolelt oma väite põhjendamist. Miks ta usub, et see nii on? Milliseid tõendeid väitele on? Sellised küsimused panevad teise mõtlema põhjuseid ja tagamaid ning tõenäoliselt juhivad ka tulemuslikuma dialoogini.
3. Tunne vastuolulisi väiteid
Kui keegi ütleb sulle: “Ei ole olemas vaid ühtainust tõde!” Siis selle lausega ta ütleb, et tõde on see, et on olemas mitu erinevat tõde. Kust ta siis sai selle tõe? Sellised väljendid on üpriski üldised ja väheütlevad.
4. Tuvasta rünnakud isiku suhtes
Paljudes väitlustes, kui teine pool ei leia enam ühtki vastuväidet, üritab ta tembeldada vastase isiksust. “Kristlus on vaid abivahend nõrgukestele,” on üks näide sellisest kommentaaridest. Kui teine pool argumenteerib vaid selliselt, ei ole põhjus enam teemas, vaid isiklikus rünnakus. See ei vii väitlust enam edasi, kui põhiteemast on kõrvale kaldutud.