Albumid, muusikavideod, ametlik koht edetabelis ja kontserttuur Eestis koos ansambliga Flammo … Sarastel on viimaste aastate jooksul palju teoksil olnud. Üks asi ei ole siiski muutunud: suur tahtmine kuulutada evangeeliumi.
Praegu nokitseb bänd uute lugude kallal oma teise albumi jaoks, mis tuleb eelmisest helgem. Aastal 2009 välja antud albumil „Kolme yötä hautausmaalla ja muita tarinoita“ („Kolm ööd surnuaias ja muid jutte“) valitsevad veel väga sügavad ja sünged meeleolud.
„Tahame aina enam esile tuua elu helgemat poolt ning lootust, mida rõhutab ka kristlus. Oleme patused inimesed ja ainuke lootus on Jumala armastus ja arm,“ selgitab Antti.
„Kui eelmisel plaadil tuli esile inimese lootusetus, siis sellel plaadil on eesmärk panna rõhku just lootuse osale,“ lisab Lauri.
Teisiti öeldes
Saraste lugudes on selgesti tajutav evangeelium, kuigi Jeesuse nime mainitakse hämmastavalt harva. Selle asemel mängitakse konteksti ja kuulajale tuttavate süžeedega. Poisid mõtlevad täpselt läbi, mida tahavad oma lugudega öelda, ja tavaliselt on Antti see, kes siis idee laulusõnadeks vormib.
„Mõnikord küll kahtlen, kas ikka mõistetakse, kellest lood räägivad, kuid seni on tundunud, et kui vähegi mõttega kuulata, peaks aru saama küll,“ arutleb Antti.
Osa publiku jaoks otse ütlemine toimib, osa jaoks jälle mitte. Iga kuulajani jõudva kuldse kesktee leidmiseks üritab bänd sõnadega žongleerida. Uut ja klišeevaba gospelmuusikat on keeruline teha.
„Evangeelium on sama. Otsime vaid erinevaid mooduseid, kuidas seda eile tõsta. Kõlab lihtsalt, aga praktikas on see tõeliselt raske,“ räägib Samuli.
Lood inimeste taga
Mõnes Saraste loos räägitakse tuttavatest piiblitegelastest, nagu Peetrus või Laatsarus. Loo „Kolm ööd surnuaias“ muusikavideo on äratanud vaatajates mitmeid küsimusi: Kes need inimesed on? Kuidas see on seotud Laatsarusega? Ja kes on see kloun?
Poisid on andnud videote visuaalse poole pealt suhteliselt vabad käed režissööridele Miikka Rosendahlile ja Rodrigo Oliveirale, aga mingisugune ettekujutus on ka neil endil.
„Videos on näha peret ja sõpru. Arvan, et see kurb kloun esindab rõõmu ja kurbust. Nappi kolme minutisse on mahutatud inimese elu pikemas perspektiivis,“ valgustab Lauri.
Selle muusikavideo kaudu pannakse vaatajatele südamele, et Piiblit ei loetaks mõtlemata, vaid süvenetaks loetusse – piiblilood on ju tõestisündinud lood.
„Piibel ei räägi, mis Laatsaruse ümber juhtus. Oluline on see, mis saab video lõpuosas, kus käsi tõstab Laatsaruse surnuist – Jeesus äratas Laatsaruse. Igaühe elu lõpeb kord. Saame uskuda, et Laatsarus on äratatud taevasesse koju, taeva rõõmu,“ seletab Samuli.
Kuuldu usaldusväärsusest
Bänd on andnud palju kontserte koolis ja noorteleerides ning loomulikult esinenud ka mitmetel kristlikel üritustel. Erineva publiku ees ülesastumised on väljakutseks teha niisugust muusikat, mis pakub midagi nii usklikele kui ka uskmatutele. Samuli meelest neil see eelmise plaadiga õnnestuski. Mõnikord aga, eriti koolikontsertidel, on õhus tunda ka vastuseisu.
„Paljudel tuleb pärast leeri tunne, et usk on tõesti lahe asi. Aga enne leeri võivad mõtted olla risti vastupidised,“ tõdeb Lauri.
Evangeelset tööd tehes tuleb seista oma sõnade taga ja olla kogu südamest asjaga kaasas.
„Evangeeliumi kuulutamine peab olema usutav. Noorteni ei jõua pinnapealse suhtumisega, vaid see peab alati olema sada kümme protsenti,“ ütleb Samuli.
Kogu bändi tegevus on Jumala kätes ja poisid usaldavad, et Jumal juhatab neid oma tahtmise järgi. Seda, mis plaanid Jumalal on, ei tea aga keegi muu kui Tema ise.
„Usaldad ainult seda, et sõna ei tule tühjalt tagasi. Muidugi hindad, kui keegi mõnikord ütleb, et mingi lugu või kontsert oli tema jaoks oluline. Võib-olla need on sellised väikesed tähelepanekud,“ mõtleb Samuli ja Lauri jätkab: „Ehk ongi hea, et niisugust kiitust ei kuule liiga palju. Vähesel määral on alati tore, aga kiidusõnade laviin võib kergesti teha ülbeks.“
Saraste liikmed teavad ka, et usus ja evangeelses töös ei saa loota endale, vaid tuleb toetuda Piibli sõnadele ja Jeesusele.
„Kui lähtuks ainult oma emotsioonidest ja mõtetest, siis sellest saaks kerge surfamine, millel ei ole piisavalt tugevat põhja. Piiblis on asjad kirjas teatud viisil. Jumal on ennast Piiblis ilmutanud nii, et me ei pea toetuma oma tunnetele,“ tõdeb Antti.