Billy Grahami „Rahu Jumalaga“ on üks parimaid raamatuid, mis juhatab teed usuni. Autor ise on oma raamatu kohta öelnud: „Ma ei kirjuta teoloogidele ega filosoofidele, vaid tavalistele inimestele. Mu eesmärk on edasi anda selge arusaam uuest meelelaadist, mida pakkus tundmatu galilealane kaks tuhat aastat tagasi.“
Jumal on loonud meid nii, et igaühe südames on tühi koht. Loomal ja linnul sellist kohta ei ole, aga inimesel on. Meie asi on otsida viisi, kuidas seda tühimikku täita. Haridus, meelelahutus ja poliitika – ajalehed, internet, teler on neid kolme paksult täis. Alustades otsinguid tühja koha täitmiseks, pöördutakse just nimetatud valdkondade poole. Äkki muutub kõik paremaks, kui on läbitud korralik haridustee? Võib-olla kaob tühjusetunne, kui maksta inimestele selle eest, et nad meid lõbustaksid? Kui valitseks õiglane poliitika, kus kõik saavad kaasa rääkida ja ise otsustada, siis oleks ju ideaalne elu! Kuid varsti selgub, et seda auku ei täida miski. Lõpuks tekib kõigest tüdimus. Niisugusesse faasi jõudnud inimesed on nagu ilusad läikivad autod parima tehnoloogiaga, kuid bensiini ei ole ja sõita ei saa.
„Rahu Jumalaga“ räägib kõigest sellest ja õpetab meile, et Piibel on koht, kust „tankida bensiini“, millega täita meie sees laiuv tühimik. Billy Graham näitab kätte tee, mida mööda minnes kohtume Jumalaga ja õpime Temaga koos oma elu elama, aga otsuse sellele teele astuda ja seda teed käima jääda peame tegema meie ise.
Tekst Kristina Lillemets