Kristluse põhikäsk on armastada. Armastusel on mitmeid erinevaid vorme: armastus Jumala vastu, armastus ligimese vastu, armastus abikaasade vahel… Kui eesti keeles on nende kõigi väljendamiseks vaid üks sõna, siis kreeka keeles tähistavad erinevaid armastuse liike ka erinevad sõnad.
Agape
Mt 22:37-38 „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk.“
Agape on kõrgeim armastuse vorm. See on Jumala armastus inimese vastu ning inimese armastus Jumala vastu. Meile kristlastele on agape armastus kõige olulisem, sest sellest lähtub meie elu. Kui armastame Jumalat kogu hingega, nagu ütleb esimene ja suurim käsk, siis suudame armastada ka meid ümbritsevat.
Storge
2Ms 20:12 „Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!“
Juba Martin Luther kirjutas „Suures katekismuses“, kui tähtis on austada ja armastada oma vanemaid, sest see on üks Jumala antud kümnest käsust, et meie elu oleks õnnistatud. See võib tunduda tihti raske, kuid vanemad on need, kelle Jumal on meile kinkinud ning keda me nende tegudest hoolimata peame austama ja armastama.
Ludus (*ladina keelne)
Õp 4:23 „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!“
Ludust võiks nimetada mänguliseks armastuseks – selliseks, kui tundub, et liblikad on kõhus. Mõnes olukorras on niisugune armastus üks suurepärasemaid asju, kuid sellega tuleb ettevaatlik olla, sest süda on kui õun – iga siseneja haarab sealt ampsu kaasa! Seepärast õpetabki meid Piibel hoidma oma südant ning olema mõõdukad, valvsad ja arukad.
Eros
1Ms 2:18 „Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.””
Eros on romantiline armastus – armastus mehe ja naise vahel. Juba iidamast-aadamast on Jumal loonud inimese olema kahekesi, et neil oleks parem olla. Jumala plaani kohaselt väljendub erose armastus abielus, mitte lihtsalt juhuslikult mõne mehe ja naise vahel. Piiblis on romantilisest armastusest kirjutanud kuningas Saalomon laulud oma pruudile ja Jeruusalemma tütardele (Ülemlaul).
Pragma
Mi 7:20 „Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.“
Nii on kirjutatud prohvet Miika raamatus Jumala kohta, kes halastas Iisraeli peale ja osutas kõigest hoolimata oma valitud rahvale truudust. Pragma kirjeldabki armastust, mis jääb –igavesti truu olemist. See on armastus, mis kasvab pika aja jooksul mehe ja naise vahel ning jääb püsima nii heas kui ka halvas. Pragma armastus hoolitseb ka kauaaegse sõbra eest hädas.
Philautia
Õp 19:8 „Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.“
Vahel võib tunduda, et armastame iseennast liiga palju, ent mõnikord ei taha iseenesele peeglist vastugi vaadata. Kuid me oleme ju Jumala loodud ja meil on käsk kogu loodut armastada. Siiski mitte isekalt, vaid nii, et tahame teda, keda armastame, viia Jumalale lähemale ja armastada teisi veel rohkem kui iseennast. Kes meist suudakski teist armastada, kui me ei armasta kõige lähemat Jumala kingitust, mis meile on antud – iseennast?
Philia
Kl 3:14 „Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side!“
Philiat võib nimetada armastuseks nende vastu, kellega sihime samu eesmärke. Kristus on selleks andnud meile koguduse. Just armastus on see, mis meid ühise eesmärgi nimel kokku liidab. Samade sihtide poole pürgides tekib meis veel suurem armastus üksteise vastu. Kes meist poleks tundnud hardust, seistes laulupeol laulukaare all ja armastades kogu Eesti rahvast? Just nii peaks olema ka koguduses!
Tekst Hanna Maria Salong
Foto Pixabay
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 3/2016 Juuli
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit