Armas lugeja!
Selles ajakirjas räägime kogudusest. Ilmselt on Sinulgi üks selline armas, omanäoline ja kõigist teistest parem. On väga hea, kui nii tunned ja arvad. See tähendab, et Sinu kogudus hoiab Sind ja Sina hoiad nende ligi. Kogudus on koht, kus turvalises keskkonnas kasvada täisealiseks usklikuks. Loomulikult ei tähenda seal käimine, et igapäevaselt ei peaks nüüd ise kasvama ja vaimulikku toitu otsima. Piltlikult öeldes toimub koguduses teooria õpe, et esimestel sõidutundidel ristmikule jõudes kohe avariid ei teeks.
Mäletan, kui olin teismeline ja pidin pühapäeviti kirikus käima. Tegin seda rohkem kohusetundest vanemate ees, ise sellest palju rõõmu tundmata. Tegelikult vahel oli see isegi suhteliselt vastumeelne tegevus. Pink on kõva, teenistus pikk ja külm on kah! Need olid mu vastumeelsuse põhilised põhjused. Mida siis teha, kui kohe kuidagi ei tõmba sinna kirikusse 1,5 tunniks külmetama? Üks võimalus on panna pehmed toolid, teha teenistus rutem ja mõelda küttelahenduse paigaldamisele.
Kirjutan oma kogemusest, sest näen, kui paljusid noori kristlasi vaevab sarnane koorem. Märgatakse kõike, mis on valesti nii enda elus kui ka koguduses. Selle tulemusena sosistab mingi hääl, et parem ära mine. Seda häält kuulama jäädes võidad 1,5 tundi, aga võid kaotada igaviku.
Olen tihti mõelnud, et kui mu nooruses ei oleks olnud koguduses käimise osadust, siis oleksin ilmselt oma eluga hoopis kusagil mujal. Teeks hoopis muid asju – see mõte mulle ei meeldi.
Praegu käin samas kirikus, istun samadel pinkidel täpselt sama liturgia ehk jumalateenistuse korra järgi, aga see 1,5 tundi ei ole üldse väljakannatamatu, jopega istudes. Pigem on nüüd nii, et koguduses käimine on oluline osa minu ja mu pere nädalas. Me ei jäta kirikusse minemata.
Seepärast pean tunnistama, et teismeeas ei olnud vastumeelsuse tegelik põhjus kõva pink või külm kirik, vaid kõva ja külm süda.
Oma enda kogudusel on tohutu suur väärtus ja roll iga uskliku vaimulikus kasvus. Tihtipeale ei olegi pink, maja või teenistus see, mis peab muutuma, vaid inimese süda. Minugi jaoks on näiteks need varem ühtlaseks inimhulgaks sulanud vanamemmed saanud armsateks ja tuttavateks. See on märk sellest, et Jeesus on muutnud minu südant ja avanud silmad nägema midagi, mida enne kriitikaklaasid varjasid.
Kogudus võib olla niisugune või naasugune, aga kindel on see, et see koosneb rohkem kui ühest inimesest. Kui keegi arvab, et on üksi kogudus, siis ilmselt on Jeesus juba jätnud need 99 ja tulnud Sind otsima. (Mt 18:12-14) Katsu ikka püsida oma karja juures, sest karjasel on palju kergem karja juhtida, kui see hoiab kokku 🙂
Joel Reinaru
Plussi peatoimetaja