Selle küsimuse üle on inimesed kogu ajaloo vältel pead murdnud. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, miks lubab ta sõdu, nälga, tapmist ja muud sellist, mis elu hävitab? Kas tal pole väge, et kõike seda ära hoida?
See küsimus jäetakse Piiblis lahtiseks. Mõnedele asjadele vastatakse, aga mitmed küsimused jäävad õhku. Üheks Piibli vaatenurgaks on see, et maailmas on palju kannatusi, mis on inimeste endi põhjustatud. Sõda, vägivald, abielurikkumine ja muud meisse sügavaid haavu jätvad olukorrad on õigupoolest inimeste endi tekitatud. Inimene ei saa selle eest Jumalat süüdistada, vaid peaks hoopis ise peeglisse vaatama.
Siin maailmas on aga ka palju kannatusi, mis pole inimese põhjustatud. Siia kuuluvad paljud haigused ja looduskatastroofid. Miks Jumal neid ära ei hoia? See jääb meile saladuseks. Paistab siiski, et paljud raskused on olukorrad, mille kaudu Jumal kutsub inimesi enda lähedusse. Võib-olla on üheks kannatamise eesmärgiks see, et inimene mõistaks oma tühisust ja pöörduks Jumala poole. Teiselt poolt, kannatused liidavad inimesi üksteisega ja Jumal tahab, et me aitaksime neid, kes on hädas.
Meie lohutus ja lootus on sõnum ülestõusnud Kristusest – valu ja kannatuse võitjast.
Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim. (Psalm 34:19)