Elva baptistikoguduse noorte traditsiooniline talvelaager “Exit” toimus ka käesoleva aasta esimestel päevadel – 4-7.jaanuar Nuutsaku laagrikeskuses. Lisaks Elva noortele oli lisandunud ka teisi, kokku umbes 30 inimest.
Laagri teemaks sel aastal oli “Not found” (Ei ole leidnud). Exiti noortetöö juht Lauri selgitas teemavalikut: “Kuna see hõlmab endas mõlemat suunda – midagi neile, kes juba teavad Jumalast, kuid ka neile, kes midagi veel ei tea.” See pani mind ennast mõtlema, mis on need asjad, mida ma ei ole leidnud veel Jumalas ja miks ma ei ole temaga veel nii lähedane.
Laagri alguses oli muidugi tutvumismänge, sest paljud noored üksteist varem ei teadnud. Tore oli näha, et inimesed olid hästi avatud, ja julgesid vahepeal rääkida endast isegi piinlikke asju. Laagri jooksul mängisime õues veel lume sees suure palliga jalkat, mis oli muidugi väga vahva. Mõned mängud toimusid ka võistlusena väikegruppide vahel, millesse meid laagri jooksul jagatud oli. Ühel õhtul korraldati vahva oksjon, kus näiteks šokolaad Snickers osteti ära 4 euro eest, kuigi poes maksab see vaid 48 senti. Igatahes aitasid mängud tekitada mõnusat meeleolu ja ühendada noori omavahel. Lisaks oli meil laagris üks sünnipäevalaps Miikael, kes tunnistas, et see oli tema elu parim sünnipäev.
Hommikuti ja õhtuti olid kogunemised, kus saime osa ülistusest, jutlusest, grupiaruteludest ja palvest. Nautisin eriliselt just aega väikegrupiga, sest saime seal arutleda eelnevalt räägitud teema üle ja jagada mõtteid üksteisega. Laagris käisid meil ka külalised: Janice ja Linden Viinalass ning Kenneth Dasvand. Janice ja Linden korraldasid eraldi grupiaja tüdrukutele ja poistele, kus üldiseks teemaks olid suhted. Usun, et kõik osalejad said suhete valdkonnas pärast seda targemaks. Kenneth, kes on misjonär Norrast, pidas meile teisipäeva õhtul jutluse. Ta on ülikirglik jutlustaja, tõi palju näiteid selle kohta, kui täiuslik on Jumal. Ta kutsus meid palju ka eestpalvele ja rõhutas, et parandaksime meelt. Mind liigutas see väga.
Laagris oli osalemas ka mittekristlasi ning uurides Liisilt, mis tõmbas teda tulema kristlikku laagrisse, sain teada, et tema sõbranna Heli-Riin kutsus ta kaasa. Nad olid varem tutvunud toredas Elva English Campis ning seetõttu Liis juba teadis, et tuleb kindlasti väga mõnus aeg. Liis tundis laagris eriliselt just inimeste lahkust ja sooja suhtumist temasse ning peale kauba sai ta rohkem teada Jumalast. Ta rääkis, et sisimas uskus ta ka varem mingil moel Jumalasse, kuid see laager natuke veel kinnitas tema usku.
See laager oli minu jaoks suurepärane algus uuele aastale ja uutele plaanidele.
Tekst Triin-Mary Raudkivi
Foto Hanna Veermäe