Noorte piiblikursus: Olla tänavavalgustuseks, mitte kirikulühtriks

Noorte piiblikursus: Olla tänavavalgustuseks

Juba neljandat aastat on toimumas noortele mõeldud Piibli- ja misjonikursus, kus kord kuus tullakse kokku ja käsitletakse iga kord erinevaid teemasid. Jaanuaris saadi kokku kolmandal nädalavahetusel ja teemadeks olid diakoonia, hingehoid ning misjon.

Esimene seminar toimus diakoonia teemal ja sellest kõneles meile Tallinna Kalju Baptistikoguduse pastor Erki Tamm. Ta rääkis meile oma elust ja koguduseliikmete olulisusest. Tema sõnul ei tasu koguduse „tervist“ hinnata mitte sellest palju on koguduseliikmeid, vaid sellest, et milline on koguduse mõju kogukonnale. Meie igaüks koguduseliikmena saame aidata kaasa kogukonna paremaks muutmisele, kui avame ennast täielikult Jumalale ja küsime näiteks igal hommikul Jumalalt, et mis ma täna teha saan. Erki Tamme jutust jäi kindlasti veel meelde ka see, et kuna me kõik elame maailmas inimeste keskel, siis olulised on just need kuus päeva, mil me tegutseme oma töökohtades, koolis või kus iganes ning seitsmes päev ehk pühapäev on kokkuvõtete tegemise ja oma kogemuste jagamise päev.

Teise seminari teemaks oli hingehoid ja seda avas meile Titta Marita Hämäläinen, kes on üks Piibli- ja misjonikursuse eestvedajatest. Õppisime, kuidas viia läbi hingehoidlikku vestlust ning saime seda ka praktiseerida. Titta tõi näite psühholoogist, kes kasutab oma töös n-ö kaksikkuulamist – abivajaja ja Jumala kuulamine samaaegselt. Kuna tihti on inimeste hingelised mured väga keerulised ja meile inimestele on nende lahendamine üksi väga raske, siis on kaksikkuulamine kindlasti väga hea viis abivajajale õige nõu andmiseks. Meelde jäi ka see, et hingehoidliku abi andmisel on väga olulisel kohal kuulamine ja küsimine, ehkki sageli me arvame, et meie peame olema need, kes räägivad ja nõustavad. Tihti on tegelikult lahendus inimese enda sees olemas ja kuulamise ning küsimustega saame suunata abivajajat seda lahendust leidma. Tema teab seda paremini kui abiandja, lihtsalt ta ei oska ja teine kord ka ei julge seda enda seest välja tuua.

Viimases seminarid keskendusime misjonitööle ning sellest rääkis meile Helina Voogne, kes on samuti üks kursuse eestvedajatest. Väga sageli on levinud arvamus, et misjon on see, mida teevad misjonärid, kes sõidavad kuhugi kaugesse ja eksootilisse riiki. Tegelikult oleme me kõik misjonärid, kes saavad head sõnumit kuulutada igapäevaselt oma tavalisi toimetusi tehes. Jumal on meid õnnistanud ja see on jagamiseks. Oluline on meeles pidada ka seda, et õnnistamine ei ole ainult hea sõnumi jagamine, vaid ka praktilised tegevused ja materiaalse abi osutamine. Misjonärid saavad olla õnnistuseks kõikides sfäärides, mis on terve ühiskonna toimimiseks vajalikud. Näiteks kui me tegutseme piirkonnas, kus on vajaka arstiabist ja haridusest, kuid jagame inimestele vaid head sõnumit Jeesusest, siis me ei õnnista neid inimesi täielikult.

Nagu alati möödus ka see nädalavahetus väga kiiresti ning kõigi nende uute teadmiste hulgast jäi eriliselt kõrvu kõlama lause, et meie ülesanne pole olla kirikulühter, vaid tänavavalgustus. Tegutsedes igapäevaselt aktiivselt ja küsides Jumalalt, mis Sa tahad, et ma täna korda saadan, suudame me ühiselt palju ära teha ja muuta oma kogukonda.

Tekst Jane ja Kristo Hüdsi
Foto Veiko Ilus