Sellel aastal ristitud ja Lääne-Nigula koguduses leeri lõpetanud Kerly Vaistla jagab oma kogemust leerikoolist.
“Tahtsin sinna minna, kuna mu õed olid juba varem käinud ja tundus, et see on huvitav,” jutustab Kerly. “Algul veidike kahtlesin, kas minna või mitte, siiski otsustasin leeri kasuks ning kutsusin sinna ka veel teisi.” Peaaegu aasta (oktoober-juuli) kestnud leerikursusel jõutakse palju teha, olid leeritunnid, grupitööd, noorteõhtud, laagrid, ristimine jpm. Eriti meeldis Kerlyle ristimine, mis toimus 1.juulil ja laagrid, mida oli kursuse jooksul kokku neli. Selle ajaga leidis Kerly ka mitmeid uusi sõpru. Inimesed, kellega sai kõike läbi viidud, olid toredad ja lahedad. „Palju nalja ja süüa sai ka,“ ütles ta.
Olid siiski ka mõned asjad, mis väga ei meeldinud, nagu külmemal ajal jahedas kogudusemajas olemine ja vahepeal venisid leeritunnid natuke pikaks.
Kerly kahtleb, kas üldse oleks üksinda hakanud teed Jumala juurde otsima. Seepärast ongi leerikool tähtis, et seal saab üheskoos Jumalat paremini tundma õppida.
“Eriliselt on meelde jäänud üks talvine laager!” jutustab Kerly, “Brenda laulis Anderile laulu “Ants sa oled, Ants sa oled ilus…” mille peale Ander Brendat taga hakkas ajama ja viimane oli sunnitud põgenema, samal ajal ise kitarril edasi mängides. Kogu asi lõppes sellega, et kõik naersid ning Igor oli nii hullult krampides, et kukkus tooliga pikali.”
“Leerikoolis sain Jumala ja Piibli kohta palju teada ning tasapisi mõistsin Jumala tähtsust enda jaoks. Samuti hakkasin ise lugema Piiblit ning palvetama.”
Tekst Kristi Vaistla