28.juulil toimunud Kristuspäeval võis osa saada muusika ja sõnumiga täidetud kolmest tunnist Tallinna Lilleküla jalgpallistaadionil. See oli palve Eestimaa ja Eestimaal elavate inimeste pärast.
Kristuspäev on liikumine, mis koondab erinevatesse kogudustesse ja vanusegruppidesse kuuluvaid kristlasi, kes võtavad tõsiselt 2. Ajaraamatu 7:14 lubadust: “ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.” Sellel päeval tähistavad kristlased kõigist kirikutest üht päeva koos.
Tõeks saanud unistus
Eestis esmakordselt toimunud Kristuspäev sai omamoodi alguse juba 1972.aastal, sügaval nõukogude režiimi ajal, mil Olav Pärnamets ütles kantslist: “Tuleb aeg, mil me võime evangeeliumi kuulutada staadionil.” Tol ajal tundus see kõigile võimatuna. Saalis kuulas teda noor mees Leevi Reinaru, kes ei suutnud neid Olavi sõnu uskuda. Nüüd oli Leevi Reinaru selle ürituse üks peakorraldaja. 40 aastat hiljem said Olav Pärnametsa sõnad tõeks.
Kristuspäev algas hümniga “Kristus on kuningas”, mille ajal liikusid staadionile erinevate kirikute ja konfessioonide esindajad. Seejärel sõitis Misjonikeskuse juhataja ja Gospel Riders Eesti mootorrattaklubi liige Leevi Reinaru staadionile mootorrattal ning tõi lavale pärast eelmise aasta Missiot üle Eesti ringi rännanud misjonilipu. Praost Tiit Salumäe rõhutas: “Ärge olge pealtvaatajad, vaid olge tegijad!”
Kristuspäeva ellukutsuja Hanspeter Nüesch Šveitsist tõi oma tervituses eeskujuks eestlaste ühtsust – noored ja vanad erinevatest kogududtest tulevad kokku, et üheskoos Jumalariiki ehitada. Ta julgustas eestlasi kirjakohaga Jesaja 54:2: Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu! Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu!
Hanspeter ütles eesti kristlastele: “Hoidke alati Jeesust oma elus esikohal!”
Riigikogu liige Lauri Luik rääkis oma tervituses ajast. Meil tuleks võtta rohkem aega olemaks Jumala, iseendi, oma pere ja lähedastega. Aega, et elus enda ja teiste jaoks kohal olla ja tehtut nautida. “Elu pole 100-meetri jooks ega maraton, see on kui tervisekõnd, kus ei võida see, kes elust kõige kiiremini läbi tormab, vaid see, kes on elanud iga päeva nautides ja täielikult kohal olles. Ka Jeesus kutsus oma kaaslasi kasutama aega enda jaoks: tulge omaette üksildasse paika, ja puhake pisut. (Mk 6:31) Tema eeskujust lähtudes loodame, et see toob õnnistuse meie perele, riigile ja rahvale.”
Jutlus andmisest
Joel Luhamets pidas jutluse kirjakoha alusel Mk 12: 41-44.
Prohvet oli öelnud Jeesuse kohta, et teda pannakse kõrvale kui hooneehitajate kõlbmatu kivi – inimesed ei suutnud näha tema lunastustööd. Me ei suuda mõista, kuidas ühe ohver suudaks tuua elu kõikidele. Nii palju ohvreid on maailmas toodud, kuid just see üks maksab tegelikult elu eest.
Naine, kes pani korjanduskarpi kaks leptonit ehk kõik mis tal oli, näitab Jumalariigi hinda – see on kõik! Naine tegi selle ohvri armastusest, mitte selleks, et teiste seas lugupidamist teenida või oma südametunnistust rahuldada – ainult armastusest. Samamoodi tegi Jumal, kes andis ära oma poja. Jumal andis ära kõik, ja selle ainsaks põhjuseks oli armastus inimeste vastu. Kes elavad tõelises armastuses, teevad heategusid nii, et nende parem käsi ei tea mis vasak teeb, ja andmisest ei saa kunagi küllalt. Jumala armastuse teod jäävad varjatuks, need saavad avalikuks vaid taevas. Suured heateod sünnivad saladuses, ja vaid Kristus ise ilmutab neid meile, et võiksime leida rahu, kindluse ja igavese elu.
Muusika ja palve
Indrek Patte ja bändi muusika ajal liiguti staadioni ääres seisvate maakondade, valdade ja koguduste lippudega staadioni keskele ristikujulisse asendisse. Ühendkoor laulis hingestatult Psalmist 102 “Sel päeval kui hüüan, tõtta mulle vastama, sa mul vasta.”
Palve osas toodi Jumala ette eesti perekonnad, eriti need, mis on purunenud, petetud südamed, lapsed, noored, meie riigi valitsus, teised riigid. Andres Põderi sissejuhatusel palvetas inimestest tulvil Lilleküla staadion üheskoos “Meie Isa” palvet – tõenäoliselt pole Eestis nii palju inimesi varem seda palvet üheaegselt lugenud.
Muusikalises osas teenisid kaasa ühendkoor, Misjonikoor, lastekoor Juhhei, bänd, Indrek Patte, Jana Abzalon, Elo Toodo-Jakobs, Raimondo Laikre, Andrus Lukas ja veel teisi. Näha sai Arvo Pärdi videotervitust ja Joel Kotsjuba kunstilist etteastet. Võimsaks ühislaulmiseks kulmineerus Tõnis Mägi “Palve”, mille ajal rahvatantsijad staadionile südamekujutise moodustasid.
Kristuspäev lõppes õnnistussõnadega ja ühislauluga “Õnnista ja hoia”. 28.juulil said eesti kristlased kokku Lilleküla staadionil, et tõsta oma maa ja rahvas palvekätel Looja kätte.
Tekst Sirli Lend, Foto Maria Savitskaya