Üle maailma kogunevad inimesed korra nädalas või isegi tihedamini televiisori ette või staadionile, et jalgpalluritele kaasa elada ja iga kord koos olles toimitakse sarnaselt: lauldakse, arutletakse, kisatakse, süüakse, juuakse ja kallistatakse üksteist võidu puhul. Nii on see olnud palju aastaid, sest selline on traditsioon; see loob hea atmosfääri, kohatakse sõpru, sinu meeskond mängib. Ikka ja jälle tullakse tagasi, kuna kogetakse mängus midagi müstilist.
Samuti kogunevad maailmas inimesed igal nädalavahetusel, mõnikord isegi tihedamini, et pidada jumalateenistust. Koos lauldakse tuntud laule, palvetatakse, tänatakse, kuulatakse jutlust, käiakse armulaual. Nii tehakse samu asju koos aastast aastasse ning inimesed tulevad ikka ja jälle tagasi – sest see on traditsioon, hea õhkkond, müsteerium. Piiblis räägitakse Jaakobist, kes põgenes oma venna Eesavi eest. Magades nägi ta und redelist, mis taevani ulatus ja ingleid, kes sellel üles ja alla käisid. Jaakob koges, et Jumal kõnetas teda, öeldes: „Ma olen sinuga“. Ärgates tundis Jaakob uut jõudu. Ta pani paigale nimeks Jumala koda.
See lugu räägib jumalateenistusest, kohtumisest Jumalaga, iseenese unistuste ja igatsustega ning Taevase Isa soovidega. Kohtumisel Jumalaga me kaugeneme iseenesest. Tema annab meile jõudu ja näitab teed. Me tunneme, et oleme armastatud nii Jumala kui ka inimeste poolt. Seda armastust otsib iga inimene.
Kindlasti on sinu kodukoha läheduses kirik või palvemaja, kus kogudus koos käib. Kindlasti oled väga oodatud sealt uksest sisse astuma sinagi!
Tekst B.Norheim