Miks nii paljud asjad peavad olema kas lihtsalt või alla 18 keelatud? Miks igaüks ei võiks teha just nii nagu soovib ja elada vabalt? Ja Jumal, miks ka tema peab meid ärritama sellega, et keelab kõik toreda? Ühiskond, vanemad, õpetajad ja isegi Jumal üritavad minu elu piirata ja korraldada. Või olen ma siiski millestki valesti aru saanud?
Kümme käsku
1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval.
2. Sa ei tohi oma Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
3. Sa pead hingamispäeva pühitsema.
4. Sa pead oma isa ja ema austama.
5. Sa ei tohi tappa.
6. Sa ei tohi abielu rikkuda.
7. Sa ei tohi varastada.
8. Sa ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu.
9. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda.
10. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, teenijat, kariloomi ega midagi, mis tema oma on.
Käsud piiravad elu
1. Kuidas saab selles nii kindel olla, et Jumal on üks? Kui loen Vana testamenti, siis tundub lausa hirmutav olla seotud Jumalaga, kellel on kohtumõistmises nii suur meelevald. Mida rohkem sellele mõtlen, seda enam tundub, et Jumala käsud ei ole minu jaoks.
2. Jumalaga on lihtsam tülitseda kui emaga. See on isegi tore. On seal vahet, mis tähenduses kasutan sõna Jumal või Jeesus, need on lihtsalt ühed sõnad teiste seas.
3. Õppimine on nii raske, et Piibli lugemiseks ei jää aega. Jumalateenistusele ei soovi samuti minna, sest see on nii vara. Parem magan kaua ja vaatan kogu pühapäeva telekat. Tahan oma vaba päeva nautida.
4. Miks ma peaksin oma vanemaid austama? Kas sellepärast, et nad kogu mu elu jooksul saaksid näidata ja õpetada, mida peaksin tegema? Ma ei kannata enam nende vanaaegseid märkusi. Neil on oma elu ja minul oma.
5. Hmm! See on ajast ja arust. Ma ei ole kedagi tapnud. Elame siiski sellisel ajal, mil igaüks peab suutma ennast kaitsta.
6. Ei näe sellel mingit mõtet. Kuidas saab kellegagi abielluda, kui ei tea tema kohta kõike? Täiesti normaalne ju, kui on suhetes ja seksuaalpartneritega erinevaid kogemusi enne kui seod end ühe inimesega kogu eluks.
7. Kõik varastavad, vähemalt natuke. See on ju täiesti normaalne.
8. Mulle meeldib sõpradega teistest taga rääkida. Kas ma pean siis vait olema, kui keegi käib närvidele ja haiseb?
9.-10. Mis sellest siis on, kui soovin samasugust riietust kui Marjul? Olekski tore, kui see tal katki rebeneks! Päriselt ka, need käsud ei ole mõeldud normaalsele inimesele!
Käsud on õnneliku elu juhis!
1. Kui tore, et mul on ainult üks Jumal, kes mind armastab. Ta teab kõiki mu muresid ja rõõme, ta mõistab mind.
2. Tänan sind, Jeesus, selle eest, et tean su nime ja tohin sinu poole pöörduda. Tean, et sa kuuled mind, kui sind hüüan.
3. Olen õnnelik, sest mul on võimalus käia koos oma usklike sõpradega pühapäeviti kirikus ja armulaual.
4. Mul on hea meel, et käsud kaitsevad mind praegu ja tulevikus. Kui hoolitsen oma vanemate eest, siis tulevikus hoolitsevad ka mu lapsed minu eest.
5. Kahju, et inimesed ei armasta üksteist. Nad haavavad sõnadega nii valusalt, et peaaegu tapavad üksteist.
6. Enne abiellumist ja kooselu alustamist, mil meist saab üks tervik, soovin tundma õppida, mida teine inimene väärtustab ja mida elust mõtleb.
7. On parem omada vähem kui liiga palju ja varastatut.
8. Keelt hammaste taga pidada ja inimeste kommenteerimisest hoiduda on tõeliselt raske. Veel raskem on aga inimestest head rääkida. Jumal armastab mind ja võtab mind sellisena nagu olen. Seepärast soovin näha inimesi Jumala silmadega ja võtta neid sellistena nagu nad on.
9.-10. Kui mul on millestki puudu, võin Jumalale lootes selle poole püüelda. Ta annab mulle kõik, mida oma elus tõeliselt vajan. Seepärast ei pea ma teiste oma varastama. Arvan, et kui kõik inimesed täidaksid neid käske, oleks vähem tülitsemist ja pettumusi.
Tekst Tatiana Tatarinova, Anna Dokuchaeva ja Olga Mattova, fotod Jukka Peura, tõlge Meline Sirkel ja Igor Nudelman
Pluss 1/2010. Sisukord