Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika – see on tõlgitult Pealuu paik. Ja talle pakuti mürriveini, aga tema ei võtnud vastu. Ja nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab. Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid. Ja tema süütahvlile oli kirjutatud: Juutide kuningas.
Ja koos temaga lõid nad risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele. [Siis läks täide kiri, mis ütleb: „Ta on ülekohtuste sekka arvatud.”]
Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: „Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja! Päästa iseennast ja astu ristilt alla!”
Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: „Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa! Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!” Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, teotasid teda.
Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?” – see on tõlgitult: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?”
Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: „Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!”
Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: „Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!”
Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.
Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: „See inimene oli tõesti Jumala Poeg!”