Kiituse Kabel on pisike kogudus Tallinnas, mis kuulub suurde ülemaailmsesse Kiituse Kabeli Kristlikku Vennaskonda. Tavaliselt käib kolmapäeviti ja pühapäeviti teenistustel koos umbes 25 inimest. Vaatamata sellele, et kogudus ei ole just kuigi suur, on neil 2 ülistusmeeskonda. Mõlemas teevad muusikat 4-5 inimest. Plussil oli hea võimalus tutvuda ülistustiime juhtivate Kätlin Mägi ja Jane Sipelgaga.
Noored andekad talendid
Tegemist on äärmiselt andekate noorte muusikutega, kes kirjutavad ise ülistuslaule, mängivad kitarri ja laulavad oma häälega Jumalale kiitust. Kätlini sõnul teeb tema tiim peamiselt rokilikku ja Jane sellest mahedamat, aga ka veidi roki stiilis muusikat. Inspiratsioon muusika tegemiseks tuleb neil täielikult Jumalalt.
Oma sõnul noored ülistusjuhid lihtsalt peavad laulma. Jane selgitab: „Ma tahan laulda. Ma pean laulma. Ma ei saa ilma laulmata olla. Nii et ma laulan.“ Aga kõik ei ole neile kergelt kätte tulnud. „Põhimõtteliselt ma alguses ei osanud laulda,“ tunnistab Jane. „Kätlin ka ei osanud. Aga Jumal õpetas meid laulma. Niisamuti õppisin ise kitarri mängima.“
„Ok! Hakka tegema!“
Ettepanek koguduses muusikat teha tuli neidudele üllatusena – kogudus oli just alustanud ja ülistus tuli siis veel CD-de pealt. Ühel hetkel küsis pastor Kätlini käest, kas ta ei tahaks kitarri mängida. Tüdruku kahtlemise peale vastas pastor otsustavalt: „Ok! Hakka tegema!“ Ja nii ta tasapisi hakkaski. Nüüdseks on muusika tegemine Kätlini jaoks palve Jumala poole. „Ma ei oska enam teistmoodi. Tunnen, et kui ma laulan oma südant välja, siis see on see minu jaoks.“
Jane julgustab noori proovima muusikat teha: „Tuleb lihtsalt esineda ja harjutada. Esinemisega saab paremini selgeks. Siis on kogemus, ei lähe närvi ja kõik tuleb välja nii, nagu peab.“
Rõõmusõnumi kuulutamine
Peamine põhjus, miks Jane muusikat teeb, ongi rõõmusõnumi kuulutamine. „Need laulud, mida ma ise kirjutan, on selleks, et tuua inimestele rõõmusõnumit, avada Jumala iseloomu – kes on Jumal, mis on armastus ja õiglus – ning kõike, mis tuleb Jumala käest. Tahan seda jagada kõigiga, kes Jumalat veel ei tunne.“
Kätlin julgustab Plussi lugejat vastu pidama ja mitte kergekäeliselt loobuma. „Kunagi ei tohi alla anda, isegi mitte siis, kui tundub, et enam ei jaksa või mingit väljapääsu pole. Tuleb lihtsalt edasi pressida. Ükskõik, kas see puudutab muusika tegemist või Jumalaga koos käimist.“
Tekst Iiris Kohv
Artikkel on koostatud lisamaterjalina Pluss ajakirjale 3/2012