Vaikne Laupäev

Vaikne Laupäev

Vaikne laupäev on Jeesuse hauasolemise päev. See on vaikne ootuse päev. Rahvakalendri järgi ei tohtinud sel päeval tööd teha ega reisida, sest see oli hingamispäev. Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi.

Tänapäeva inimestena ei või me taibata seda kurbust, süütunnet, kahtluseid, pettumust ja hirmu, mida tundsid Jeesuse jüngrid ja teisedki,  kes teda tundsid ja armastasid.
Miks pidid Jeesuse lähikondsed ootama ja kannatama, kui Jumal oleks võinud oma poja kohe Taevasse üles lasta tõusta. Võibolla küsisid seda sama küsimust ka
toonagi mitmed inimesed. Jumal aga ootas, sest laupäev oli nende jaoks Sabatipäev, puhkepäev. Jeesus puhkas hauas; Jumal tõmbas hinge ülal Taevas.

Ja nii me ootame tänapäeval, nagu ootasid jüngrid ja Jeesuse ema. Me ootame Jeesuse tulekut, nii Vaiksel Laupäeval, kui ka igal muul päeval.

Kui me ootame, nagu psalmist,

Mu hing ootab
Issandat

enam kui valvurid
hommikut.
(Ps 130:6)

siis täitub Jumala antud tõotus ka meilegi.

aga kes ootavad
Issandat,

saavad uut rammu,

need tõusevad
tiibadega üles

nagu kotkad:

nad jooksevad ega
tüdi.
(Js 31:40)

Pilt: Theopanes kreetalane, “Matmise nutulaul”