Vend Joonas – muusika, mis täidab tühimiku

Joonas Alvre, artisti nimega Vend Joonas on andekas muusik, kes on oma elu usaldanud Taevaisa kätesse. Omaloodud lugude kaudu jagab ta kaasinimestele rõõmusõnumit Päästjast.

Jumal juhtis muusikani

Joonas on pärit väikesest Viljandist ning kasvanud üles armastavas perekonnas, kus Jumala nimi on aukohal. Kui ta oli väike poiss, hakkas ta isa kirikus käima. Üsna pea mindi pühapäevasele teenistusele juba kogu perega. Kuigi Jumalat sai ta kogeda ning tundma õppida juba lapseeas, andis ta teadlikult oma elu Kristusele, olles 16-aastane.

Just kiriku kaudu jõudis Joonas ka muusikani. Ühel hetkel polnud koguduses enam inimest, kes oleks tema ema laulu saatnud. Nii ei jäänudki muud üle, kui Joonasel tuli kitarrimäng ära õppida. Sealt alates hakkas muusika roll tema elus aina kasvama. Ühel hetkel erialavaliku ees seistes kaldus kaalukauss muusika ja majanduse vahel ikka esimese poole. Nii saigi ta Tallinna Ülikoolist taskusse muusikaõpetaja paberid.

Praeguses eluetapis ei suudaks noormees enda sõnul kogu oma aega muusikale pühendada. „Mulle meeldib väga ka midagi oma kätega teha või ehitada. Mu süda on rahul, kui vähemalt poole ajast saan tegeleda muusika ja loominguga.“

Loodus tühja kohta ei salli

Joonase teekond muusikuna on vaatamata noorele eale väga mitmekülgne ja huvitav. Ta on kuulunud elektroonilist muusikat viljeleva ansambli Púr Múdd koosseisu ning loonud ka sedalaadi muusikat. Koosseisude stiilid, kellele ta muusikat kirjutab, varieeruvad seinast seina.

Muusiku lugu Vend Joonasena on aga hoopis teistsugune, seda peegeldab ka tema 2020. aasta aprillikuus ilmunud album „Sügavamale“. Tegu on Vend Joonase esimese albumiga, millel olevad ülistuslood on kõik väga rahulikud ja akustilised. Albumi mõtte pani Jumal talle südamele juba mitu aastat tagasi, kuid siis valitsesid peas segased mõtted ja kahtlused. Ühel hetkel saabus südamesse rahu ning Joonas teadis, et album tuleb ilus ja lihtne. Siis hakkas ta tasapisi lugusid kirjutama.

Inspiratsiooni loominguks saab Joonas enamasti vaiksetel hetkedel Jumala ees palves olles või mõtiskledes. Siis, kui ta tunneb, et tahaks ühte kindlat laulu laulda, aga seda ei ole olemas. „Kõige paremad lood ongi valminud siis, kui olen tundnud, et mingi auk vajab täitmist.“ Tal on peas olemas korraga kõik, mida hing ihkab öelda. On olemas nii laulu teema ja sõnum kui ka lausa pealkiri. „Ma tean, mida ma tahan just selle looga öelda.“ Nii sünnib lugu, mis täidab vajaduse laulu järele, mis varem puudu oli.

Kuni selle kevadeni kulges lugude kirjutamise protsess üsna rahulikult ja üks samm korraga. Täiesti ootamatult kehtestati Eestis eriolukord. Joonas oli parajasti koolis algklasside muusikaõpetajat asendamas, kui järsku teatati, et kõik koolid suletakse kaheks nädalaks. „Sel hetkel teadsin, et nüüd on õige aeg käes!“

Oli aeg hakata lugusid salvestama. See protsess meeldis Joonasele väga. Kuna kõik selle albumi puhul oli ja on nii lihtne, oli ka kogu protsess väga kiire. See oli Joonasel esimene kord salvestada kitarri ja laulu korraga. Enamasti lindistatakse instrumendid ja hääl eraldi, kuid Joonas tundis, et sellisel juhul oleks mingi säde kaduma läinud. „Live-salvestusel sain olla mõttega ülistuse, mitte niivõrd tehnika juures. Vabadust andis ka see, et salvestasin ilma tempota.“ Lõpliku tulemusega on Joonas ise väga rahul ning loodab Jumala abiga edaspidigi sellises stiilis albumeid välja anda.

Üks Kristuse perekond

Sel ajal, kui Joonas albumi jaoks lugusid kirjutas, oli tal südames soov panna endale ka artistinimi, kuigi Joonase või ka Joonas Alvrena teda juba tunti. Kui ta Ameerika bändi Jonas Brothers’i nimest tuleneva Brother Jonas’i oli eesti keelde tõlkinud, oli ta kindel, et temast saab Vend Joonas. „See seostub kohe perekonnaga ja minu meelest on hästi armas, et kristlastena me olemegi õdede ja vendadena üks suur Jumala perekond. See on nii armas ja tohutult lähendab!“

Oma kodukoguduses, Viljandi Elu Sõna koguduses, on Joonas nõutud igal pool. „Väikese koguduse liikmed teavad, et tuleb kõike ise teha.“ Olid ajad, kui Joonas tundis, et saab kõigega hakkama ja tahtis kõik teiste eest ära teha. Nüüdseks on ta kasvanud ning tal on hea meel näha ka teisi tegutsemas. Praegu teenib ta kaasa laste- ja noortetöö ning ülistusega. Viimasega on ta alati valmis teenima üle terve Eestimaa. „Ma teenin hea meelega erinevates kogudustes, sest sõltumata konfessioonidest oleme ju üks Kristuse kogudus.“

Joonase elus on väga olulisel kohal pere ja sõbrad, kes teda palves kannavad ja kindlalt usus hoiavad. Seda kinnitab ka Piibel, kus Paulus ütleb: „Ma ju igatsen teid näha, et ma võiksin teie keskel leida üheskoos julgustust mõlemapoolse usu, teie ja minu oma varal.“ (Rm 1:11-12) Kuid sellega samaväärseks peab ta vaimulikku vundamenti. „Mind võivad pealtpoolt tormid räsida, aga ma tean, et mu jalad on kaljul, seetõttu püsin kindlalt Jumalas.“

Kõige tähtsam on Joonase sõnul olla Jumalale sõnakuulelik. Juba Saamuel on Piiblis öelnud: „Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver.“ (1Sm 15:22) „Selle asemel, et pattude eest ohvreid tuua, ootab Jumal meilt, et oleksime iga päev Talle sõnakuulelikud.“