7 Jeesuse õpetust, mis aitavad püsida usus tugevana


Elus tuleb ette olukordi, mille käigus võib usk nõrgeneda. Kristlaseks olemine ei ole vaid kord tehtud otsus: usuga käivad kaasas ka teod.  Järgnevad seitse Jeesuse õpetust aitavad usus tugevana püsida.

 

  1. Jumalateenistustel käimine

„Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi.” (Lk 4:16)

Jeesus käis hingamispäeviti sünagoogis ja on meile eeskujuks. Pühapäeval kirikus käimine võib olla meie elus midagi nii harjumuspärast, et me ei mõtlegi, miks seda teeme ja mida koguduses käimiselt ootame. Kuid on kristlasi, kes leiavad erinevaid põhjuseid, miks mitte kirikusse tulla. On hea, kui neil on sõber, kes innustab ja kutsub kaasa. Nii saab sõbrale märku anda, kui oodatud ta on. Kogudus on üks pere ja pühapäeviti on meil võimalik kokku tulla ning lasta läbi jutluse, tunnistuste või laulmise Jumalal end kõnetada.

 

  1. Järjekindel Piibli lugemine

„Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: „Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.”” (Jh 8:31–32)

Piibli lugemine on kristlase võimalus kuulda Jumala Sõna. Jumal saab meid läbi Piibli kõnetada ja anda meile eluks vajalikud juhtnöörid.. Kui õpime seda tõde tundma, siis see vabastab meid. Olles Piibli juba mitu korda läbi lugenud, võib tunduda, et teame kõike, mis Piiblis kirjas on. Tegelikult, mida rohkem Piiblit loeme, seda rohkem sellest õpime. Me avastame kirjakohti, mis kõnetavad uut moodi ja imestame, kuidas me mõnda salmi varem polnud märganud ja mõistnud.

 

  1. Püsiv palvetamine

Jeesus ütleb: „Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.” (Mt 26:41)

Jeesus ütles need sõnad oma jüngritele siis, kui ta läks Ketsemani aeda palvetama, et valmistuda eelseisvaks kannatuseks ja surmaks. See oli Talle raske hetk ja Ta lootis, et jüngrid on Talle palvetades toeks. Kuid nemad jäid hoopis magama. Kirjakoht ilmestab, kui oluline on iga päev palvetada. Nii suudame usus tugevaks jääda ja ka rasketel hetkedel Jumalale toetuda. Usaldagem kõik olukorrad oma elus Tema kätte, palugem oma patud andeks ja otsigem Tema tahet Jeesuse eeskujul paludes: „Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!” (Mt 26:39)

 

  1. Osadus kristlastega

Jeesus ütleb: „Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:20)

Usuelus on meile asendamatuks toeks teised kristlased. Lisaks pühapäeval kogudusekaaslastega suhtlemisele on hea käia ka palvegrupis, et jagada oma palvesoove ja üksteise eest palvetada. Samuti on kasulik leida usaldusväärne inimene, kogenum kristlane, vaimulik ema või isa. Keegi, kes oskab kuulata, annab nõu, räägib oma kogemustest, vastab meie küsimustele ja palvetab koos meiega. Mitmekesi palvetamine võib olla eriti oluline siis, kui oleme vaimulikes võitlustes ja tunneme, et ei tule olukorraga üksi toime.

 

  1. Kaasa teenimine

„Ja Jeesusel hakkas temast hale, ta sirutas oma käe välja, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!”” (Mk 1:41)

Jeesus aitas abivajajaid, kes Tema juurde tulid. Isegi siis, kui Ta polnud seda plaaninud või kui see tõmbas Talle liiga palju tähelepanu ning Tal oli seetõttu keerulisem avalikult ringi liikuda.

Kui meil palutakse koguduses kaasa teenida, võime vahel kahelda, kas oleme selleks õige inimene ja kas saame hakkama, kui ei ole näiteks parajasti oma usuelus parimas vormis. Aga võid kindel olla, et praktilisel moel koguduses kaasa teenimine mõjub usuelule positiivselt. See juhib meid Jumalat rohkem usaldama ja Temalt abi paluma. Temale toetudes saame lihtsalt anda endast parima ja võime kogeda, et oleme teistele õnnistuseks.

 

  1. Alandlikkus

Jeesus ütleb: „Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.” (Lk 17:10)

See salm kinnitab, et oleme Kristuses väärtuslikud, kuid ka hoiatab, et me ei muutuks uhkeks. Kui arvame, et oleme tublid kristlased ja teenime aktiivselt Jumalat, siis võib tekkida illusioon, et miski ei saa enam meie usku kõigutada. Selline mõte on juba esimene samm uhkuse poole ja ohtlik. On kirjutatud: „Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.” (Õp 16:18) Kui näeme, et meie töö jumalariigis on viljakas, siis võib tekkida kiusatus mõtelda, et oleme väga tublid. Aga ennast kiita ei ole piibellik. Las seda teevad teised. Võime juhinduda kirjakohast: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!” (2Kr 10:17)

 

  1. Pea meeles, et Jumal armastab sind

„Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!” (Lk 12:32)

Küllap paljud meist on kuulnud, et Jumal armastab meid, juba pühapäevakoolist alates. Siiski võib mõnikord tekkida kahtlus, kas Ta ikka mind ka armastab. Eriti võib nii juhtuda keerulistes olukordades ning kui oleme millegi eest juba pikalt palvetanud, aga pole vastust saanud. Siis ei tasu Jumala armastuses kahelda, vaid on hea edasi palvetada ja Teda usaldada. Küll lahendus tuleb omal ajal ja võibolla hoopis teistsugune ja parem, kui oskasime oodata. Uskugem siis, et Jumal armastab meid meie puudustele vaatamata. Jeesus ütleb: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16)

 

Tekst Laura Jõgar
Foto Freeimages

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2018 Märts

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit