7 kristlase rasket küsimust


1. Kuidas raskustes usku säilitada?

Elus tuleb ette keerulisi aegu, mil lootus kaob ja on tunne, et Jumal enam ei hooli. Tee kaldub süngesse ja porisesse metsa, kust väljapääsu justkui ei ole. „Kus on nüüd Jumala armastus? Kuidas küll võis juhtuda midagi sellist?“

Niisuguseid aegu ei ole lihtne hoobilt parandada. Kindlasti aitab, kui saab kellegagi olukorrast rääkida ja oma valu jagada. Jumalal on mõnikord teistsugused plaanid, kuid võid kindel olla, et mõne aja möödudes saab kannatusest rõõmuaeg. „Nõnda ütleb Issand: Keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu.“ (Jr 31:16)

 

2. Kas Jumal ikka tõesti hoolib minust?

Mõnikord on raske uskuda, et lähen Jumalale tõeliselt korda. Olen ju patune ja vigasid täis ning kaldun kergelt õigest teest kõrvale.
Kuid tegelikult Jumal tõesti armastab igaühte ja Tal on hea meel, et oleme Ta vastu võtnud.

Üks ülimalt julgustav kirjakoht kõlab: „Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?“ (Rm 8:32)

 

3. Kas ja millised pahed on lubatud?

Ikka ja jälle seisame silmitsi küsimusega, kas miski on õige või väär ning kas midagi tohib teha või mitte. Eriti tekivad need küsimused seoses alkoholi tarbimise ja suitsetamisega. Noored kristlased võivad selle teemaga pikalt pead vaevata ning Piiblist ka justkui otsest vastust ei leia.

Tegelikult on asi lihtsamast lihtsam. Tuleb korraks peatuda ja mõelda, kas mingi tegevus viib mind Jumalale lähemale ja näitab Jumala tööd heas valguses. Kui ei, siis järelikult ei ole see tegevus ka õige.

 

4. Appi, ma ei saa Piiblist aru!

Üsna tihti võib Piiblis, eriti just Vanas Testamendis, kohata pikki ja keerulisi lauseid, milles on kasutatud ajast ja arust väljendeid. Mõnikord ajavad need pea valutama ja tekitavad tunde, justkui poleks Piibel minu jaoks, sest mina sellest aru ei saa.

Keeruliste kohtade juures pole muud teha, kui palvetada ja küsida arusaamist. Mõnikord aitab ka taustainfo uurimine või vaimulikult küsimine. Nii koidab lõpuks päev, mil keerulisena tundunud kirjakohta lugedes on kõik selge ja arusaadav, nii et tahaks küsida, kuidas ma seda küll varem ei mõistnud.

 

5. Mida teha, kui mulle ei meeldi pühapäeval kirikus käia?

On pühapäev, nädala viimane puhkepäev, mil saab kauem magada. Jumalateenistus algab hommikul ja kohe üldse ei jaksa sinna minna. Kui mõnes muus kirikus algab teenistus pärastlõunal, siis see on just paras aeg, et leiba luusse lasta.

Mõnikord on tõesti raske kirikusse minna, sest tahaks pärast väsitavat nädalat pigem lõõgastuda. Kojujäämine ei tähenda automaatselt jumalateenistusest ilmajäämist. Näiteks Pereraadio eetri vahendusel võib pühapäeviti osa saada lausa mitmest jumalateenistusest. Siiski ei asenda see pikas plaanis päriselt kirikus käimist. Püüa mõnda aega veidi pingutada, ja üsna tõenäoliselt hakkavad Sulle pühapäevahommikused kirikuskäimised ajapikku meeldima.

 

6. Kas ma usun piisavalt …

… ja kas olen ka teiste kristlaste arvates piisavalt usklik?

Küsimus ei ole tegelikult üldse selles, kas usud piisavalt palju või mitte, vaid pigem selles, kas järgid Jumalat ja armastad Teda tingimusteta. Kas tänad Teda, kui juhtub midagi head, ja hüüad Tema poole raskustes? Ei ole nii, et keegi usub rohkem ja teine jälle pisut vähem.

„Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!“ (Ps 105:4) Psalmide raamat näitab mitmes kohas, kuidas Issandat nõutakse taga ja kuidas Tema palet otsitakse. Juba see, et igatsed Jumala ligiolu, on piisav tõestus.

 

7. Ma lihtsalt ei suuda andestada!

Andestamine ei ole alati kerge, see nõuab ohvrit ja tahet teisest aru saada. Mõnikord võib andestamine olla kõige raskem asi maailmas. Iseendalegi on raske andeks anda.

Siinkohal on kasulik lugeda psalme, mis julgustavad andma Sinu vastu eksinud inimese Jumala kätte. Teadmine, et Jumal hoolitseb selle eest, teeb andestamise kergemaks. Sageli tuleb iseendale ka lihtsalt aega anda. Kes teab, võib-olla saab sellest isikust kunagi Sinu parim sõber või toetaja.

 

Tekst Kristina Lillemets
Foto Pixabay

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 2/2016 Mai

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit