“Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel. Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks “Issand näeb”. Seepärast öeldakse tänapäevalgi: “Issanda mäel ta näitab end.”
Jumal ilmutab end Aabrahamile kui Varustaja. Jumal oli lubanud Aabrahamile ja Saarale poja nende vanas eas ja Jumala tõotus sai tõeks – Aabrahamile ja Saarale sündis Iisak. Jumal pani Abrahami proovile ja palus tal võtta oma ainus poeg Iisak, keda ta armastas, ja minna Morijamaale ning anda ta seal põletusohvriks. Tihti küsime, miks võiks Jumal paluda inimesel midagi niisugust teha. Vastus sellele küsimusele leidub 12. salmis “… sest nüüd ma tean, et sa kardad (austad) Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!”
Aabrahami usku Jumalasse ja usaldust Tema vastu on näha selles, et ta kuuletus Issandale
viivitamatult. Salm 3 ütleb: “Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.” Oma kolmepäevase reisi jooksul oleks Aabraham võinud mis tahes hetkel asjad läbi mõelda ja otsustada, et ta kuulis Jumalat valesti, kuid Aabraham jätkas usus.
Abrahami usaldus Jumala vastu tuleb ilmsiks nii tema tegudes kui ka sõnades. Ta ei olnud kuulnud, et keegi oleks kunagi varem surnuist üles tõusnud, kuid siiski usaldas Abraham, et Jumal võib ta poja surnuist üles äratada, kui on vaja.
Sinu sõnadel on suur tähtsus läbikatsumiste ja kiusatuste aegadel. Seda võib näha Johannese evangeeliumi 11. peatükis, kus Jeesus äratas Laatsaruse surnuist üles. Siin on juttu, et Jeesus palvetas: “Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja ütles: “Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud”“. (Johannese 11:41) See, mida Jeesus enne rääkis, oli oluline selleks, et tema palve saaks vastatud. Sama peatüki alguse poole loeme: “Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: “Issand, vaata, su sõber on haige.” Seda kuulnud, ütles Jeesus: “See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega.” (Johannese 11:3,4)
Jeesus rääkis algusest peale seda, mida Ta uskus. Kui Ta palvetas, siis Jumal kuulis teda ja vastas tema palvele. Aabraham oli Jeesusele eeskujuks, kuidas käituda läbikatsumiste ja raskuste ajal.
Abrahami sõnad peegeldasid seda, mida ta uskus. 1. Moosese 22:5 loeme “Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: “Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde“. Ta uskus, et tema ja ta poeg tulevad mõlemad tagasi. Salmis 8 vastab Abraham küsimusele, mille Iisak talle esitab, ja taas on Aabrahami sõnad lausutud usus: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!” 1. Moosese 22:8 Aabraham usaldas Jumalat täielikult. Ta oli valmis Iisaki ohvriks tooma ja tema käsi koos noaga oli juba välja sirutatud, et tappa oma poeg, kuid Jumal peatas Aabrahami ja ütles: “Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad (austad) Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!” 1. Moosese 22:12
Usutunnistus: Räägin ususõna igas olukorras. Issand varustab mind kõigega, mida vajan. Ta on ustav ja õige ja Ta toob mind alati kõigest läbi!
Allikas: Päevasõna on koostanud Margaret Sexton, Voice of Faith Ministries misjonär Eestis. Ta kolis Eesti 2000. aasta märtsis. Tema suurim rõõm on jagada evangeeliumi, mis viib inimesi täisväärtuslikku ellu Kristuses Jeesuses.