Joosep Serva (21): „Armastus on minu meelest see, et kedagi armastama hakates sa justkui annad osa endast või oma elust oma kaaslasele. Mina annan endast, ja teine pool annab jälle midagi mulle. Mõned asjad justkui kaovad elust, kuid vastu saad hoopis midagi uut ja paremat.
Olles koos oma kallimaga, olen mõistnud, kui oluline on olla üksteisele toeks ja abiks. Minu meelest hoolivus, usaldus ja kuulamine ongi armastus. Ka kõik erimeelsused eeldavad seda, et mõlemal on võime andestada. Seega ka andestamine on armastus.
Me peaksime püüdlema tingimusteta armastuse poole. Ma ei ole kindel, et meie kunagi suudame seda nii teha nagu Jumalal võimalik. Tunnen tihtipeale, et oma kaaslasega on kõige raskem rääkida Jumalast ja oma usust. Kuigi seda ma kõige rohkem soovin, on siiski mõnikord raske ja hirmutav end täielikult avada. Seepärast tuleks koos palvetada.
Kellestki hoolida, ja tunda vastuhoolivust on kõige parem tunne. Armastuse teeb kõige kindlamaks see, kui koos leitakse sinna Jumal.”
Tekst Kristo Hüdsi
Artikkel on lisamaterjal ajakirjale Pluss 1/2012 Veebruar