Kui oleme leidnud Jumala ja saanud kristlaseks, siis peame õppima elama nii, et Jumal on meie elus esikohal. Headel päevadel võib see olla küllalt lihtne: käime teenistustel, noorteõhtutel, loeme igapäevaselt Piiblit ning palvetame kindlas usus, lootuses, armastuses ja tänumeeles. Vahel aga lipsab sisse ka halvemaid päevi, kui aega on vähe, kuid tegemisi palju ning oma askelduste keskel võib Jumal jääda elus tahaplaanile.
Võibolla on meil koolis palju õppida ja seda mitte ühel päeval, vaid paljudel, lisaks muud kohustused, mis vajavad täitmist. Võibolla lükkame kuhja tegevusi nädalavahetusele, kuid sõidame siis hoopis kodust ära ning palju olulist jääb ikka tegemata. Selle virvarri keskel kipume pühendama Jumalale aega minimaalselt, sest Tema võib ju oodata, kuid maised kohustused mitte. Oma tõetera selles on – vahel tulebki mõni oluline asi kõigepealt ära teha ja Jumal ei mõista meid seepärast hukka, kui leiame mõnel päeval Tema jaoks vähem aega. Probleemiks saab see aga siis, kui maiste asjade esikohale seadmine ja Jumalale vabanduste toomine muutub tavaliseks. Kui oleme olukorras, kus meie kohustuste ja murede koorem kerkib üle pea ning kõigele lisaks teeb süda etteheiteid, et oleme Jumala oma elus tahaplaanile surunud, võivad tekkida ahastus ja lootusetus. Kui siis vaadata oma olukorrale, võime olla nõutud, kust otsast alustada, et midagi parandada. Võib tekkida ka tuim ükskõiksus kõige suhtes, sest hullemaks olukord enam minna ei saa …
Parim ja ainus lahendus on tõsta silmad murekoormatelt Jeesuse peale – näha, et Tema on ikka veel meiega, ikka meie kõrval vaikselt ootamas, kuigi oleme omadega rappa läinud, ja anda kõik oma koormad Talle üle, sest me ei pea neid üksi kandma. Siis tuleb paluda oma eksimused andeks ning paluda Jumala juhtimist ja abi oma olukorrale, nagu on kirjutatud: „Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Ps 50:15) Võime näha, et kui meil on rahu Jumalaga, siis suudame edasi minna ja ka muud asjad lahenevad lihtsamalt. Kui otsime Tema tahet, siis hoidume paljudest võimalikest eksimustest. Seepärast „otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33).
Palve:
Armas Jumal!
Tulen alandlikult Sinu ette ja tahan kõik oma mured, koormad ning olukorrad Sinu kätte usaldada. Palun aita mul Sind oma elus alati esikohal hoida, et miski ei saaks mind Sinu teelt kõrvale juhtida. Palun anna mulle andeks kõik mu eksimused ning aita mul koos Sinuga elus edasi minna. Aitäh, et Jeesuse lunastus on üle ka kõige hullematest pattudest. Aitäh, et Sina ei jäta mind iialgi.
Jeesuse nimel, aamen.
Tekst Laura Jõgar
Foto Freeimages
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 4/2017 Detsember
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit