“Andmine” – Pluss 3/2021 juhtkiri


Tere, armas Plussi lugeja!

 

Tõenäoliselt ei ole Sa käesolevat numbrit veel lugenud, aga nüüd on Sulle see võimalus antud. Näed, kui tore on midagi saada, kasvõi uut ajakirja sirvimiseks! Saajaid ei ole aga ilma andjateta ning selles Plussis tulebki juttu andmisest, mis võib valmistada suurt rõõmu.

 

Keegi küsis noortelt, kas neil üldse on, mida anda ja jagada. Noored, kellel otsene sissetulek enamasti puudub, arvasid, et vist eriti ei olegi… Seepeale kutsus kõneleja ühe noore mehe ette ja tahtis teada, kui suure summa eest oleks too valmis oma käest loobuma. 10 000 euro eest? Kahe miljoni euro eest? Noormees ei olnud nõus. Kõneleja ütles talle: „Vaata nüüd, sa pead oma ühte kätt väärtuslikumaks kui 2 miljonit eurot, seega on sul tegelikult olemas tohutu ressurss, mida kasutada!“

 

Sellest ajakirjast võid lugeda, kuidas andmine ei ole ainult raha jagamine, vaid vahel hoopis iseenda kohaletoomine ja millegi tegemine. Saad teada, kuidas nii JäPe kui ka Life laager on juba aastaid võinud toimuda tänu mitmete noorte ühisele panustamisele. Üksikuna ei suuda me tõesti palju, aga kokku tulles ning Jumala õnnistusega tööd tehes näeme, kuidas viie leiva ja kahe kalaga saavad suured rahvahulgad toidetud ning 12 korvitäit jääb ülegi. Ka sarja “The Chosen” looja sai Jumalalt just sellise sõnumi kinnituseks, et tööd tuleb jätkata.

 

Mul on isana väga hea meel näha oma poega, kes tuppa joogi või snäki järele joostes viib seda alati ka kõikidele mängukaaslastele. Ja kui on aeg sööma tulla, siis loomulikult kutsub ta kogu jalka meeskonna lauda. See on see, mida tema saab jagada. Lähis-Idas ja Jeesuse kultuuris ei ole midagi kurvemat kui üksi söömine. Kui Sa seda varem ei tundnud, siis nüüd hakkad seda samuti märkama.

 

Meie elust pääseb andmine voolama siis, kui oleme enne ühe suure andmise teinud, andes oma elu Jumalale. Siis ei näe me ennast ja oma edukust enam sõltuvuses sellest, kui palju meil on, ning see, mis meil on, ei tundugi meie omana. Vahel öeldakse hea meistrimehe kohta, et ta on lahtiste kätega. Arvan, et see väljend oleks veelgi ägedam, kui seda kasutada lahkusele viidates. Niikuinii ei võta me siit maailmast midagi kaasa, seega on tark elada nõnda, et me ei ripu terve elu kõige kaduva küljes.

 

Võib-olla on Jumal Sulle midagi just selleks andnudki, et Sa seda välja jagaksid? Nii et kui oled lõpetanud käesoleva ajakirja lugemise, siis anna see edasi!

 

Joel Reinaru
Plussi peatoimetaja