Nebukadnetsar II oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 604–562 eKr. Vallutustega jõudis ta ka Jeruusalemma, ta hävitas sealse templi ning viis juute vangi. Läbi erinevate olukordade sai ta siiski tunda Jumala võimsust ning inimese võimetust kõikvõimsa Jumala ees.
Valitseja ja hävitaja
Jumal on Piiblis öelnud, et Tema on määranud kõik valitsejad. Selle põhjal usume, et ka pealtnäha kurjad valitsejad on siiski osa Jumala tegutsemisest. Jeremija kuulutas ette, et Juudat ähvardab kallaletung (Jr 4:7) ning põhja poole tuleb suur õnnetus ja häving. Nebukadnetsar oli edukas kuningas ning täitis enda teadmata selle ettekuulutuse ebameeldivamat poolt. Ta oli kuningas, kelle käsul purustati Jeruusalemma tempel ning viidi suur osa edukatest juutidest Paabeli vangipõlve. Vangideks lasi kuningas valida kõige ilusamaid ja targemaid noormehi, keda võtta oma kuningakotta teenima.
Targad nõuandjad
Kuningas Nebukadnetsaril oli mitmeid nõuandjaid. Nende seas kasvas kuningakojas ka valituid juuda vangide seast. Jumal hoolitses oma rahva eest ka vangipõlve ajal, andes oma rahvale rohkem tarkust ja ka ilusat väljanägemist enam kui kellelegi teisele. Nii andis Jumal ka ühele noormehele, Taanielile, erilise tarkuse seletada kõike seda, milleks teised kuningriigi targad ja nõiad ei olnud suutelised. See tarkus hämmastas kuningat. Läbi selle said Taaniel ja ta kaaslased erilise soosingu osaliseks. Taaniel oli suuteline rääkima Nebukadnetsarile tema unenäost ning võimeline andma selle kohta ka kuningale seletuse.
Keegi veel vägevam
Nebukadnetsar, olles vägev ja võimas kuningas, oli allutanud endale palju maad ning palju rahvaid. Sellest kõigest hoolimata oli ta siiski väga ekslik. Ühel hetkel käitus ta vääralt, seades sisse ebajumalateenistuse kuldsele kujule. Jumal oli armuline ja hoiatas kuningat tema uhkuses. Nebukadnetsar sai oma hoiatused tihti unenägudes ning tänu ustavatele Jumala sulastele, kes ei öelnud lahti oma Taevasest Isast, sai ka kuningale ilmsiks Jumala au. (Tn 3:1–30)
Ühel päeval, olles taas uhke oma saavutuste üle, rääkis Jumal kuningaga otse taevast. Kõrgi suhtumise tõttu kaotas võimas valitseja mõneks ajaks oma mõistuse. Jumal ajas ta inimeste juurest ära loomade keskele, kus ta sõi rohtu nagu härjad. Peale määratud aja möödumist, tõstis Nebukadnetsar aga silmad taevasse ja pöördus Jumala poole. Mõistus taastus ning kuningas ülistas Jumalat, „kes elab igavesti ja kelle valitsus on päriselt igavene ning kelle kuningriik püsib põlvest põlve.” (Tn 4:26–31). Peale läbikukkumist ja oma patu kahetsemist, tõstis Jumal Nebukadnetsari taas troonile ning andis talle veel suurema võimu. Oma suhtumist muutnud kuningas tõdes, et ainult Jumala teod on tõde ja Tema teed õiged. „Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses!” kinnitas ta Piibli Jumala kohta (Tn 4:34).
Mida kuningalt õppida?
Kukkumine on halb, kuid kukkuda ja olukorrast mitte õppida ega meelt parandada võib olla veelgi hullem. Mõnikord on piinlik oma vigu tunnistada. Tihti juhib meid häbi ja me varjame oma valesid tegusid. Ära ole uhke ega tunne piinlikkust oma vigade pärast. Olenemata oma eksimustest või sellest, kui palju oleme kukkunud, ootab Jumal meid avasüli. Ta ootab, et kahetseksime oma patte, et need kõik andeks anda. Kui Nebukadnetsar seda tegi, tuli talle mõistus tagasi, endine olukord taastus ja muutus veelgi paremaks. See võib juhtuda igaühega, kes südames taas pöördub Kõigeväelise Jumala poole siiras meeleparanduses.
Tekst Kätriin-Eliis Suurküla
Foto Movie Picture DB
- Babüloonia kuningas ründas Jeruusalemma kahel korral: aastatel 597 ja 587 eKr.
- Nebukadnetsari seostatakse kuulsate Babüloni rippuvate aedade ehitusega.
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2019 Märts
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit