Jaaniöö – sillaks vana ja uue vahel

Jaaniöö - sillaks vana ja uue vahel

Kuus kuud enne Jeesust (Lk 1,26) sündis Ristija Johannes, kelle sünnipäeva tähistab kristlik kirik vastavalt 24. juunil. Eks sellest ka eestikeelne nimi – Jaan ja jaanipäev. Johannese sünniloost saab lähemalt lugeda Luuka evangeeliumist (Lk 1,5-25).

 

Ristija Johannes ühendab oma tegevusega Piiblis Vana ja Uue Testamendi. Sündides Vana Testamendi ajastul, on ta otsekui sillaks Uue Testamendi aega.
Ristija Johannese kuulutus oli lihtne, kuid südamessetungiv: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!“ Lähedalt mitte ajaliselt, vaid füüsiliselt – ta on meie kõrval, meile kättesaadav. See kuulutus põhjustas rahvaliikumise Jordani jõe äärde, kus Johannes ristis rahvahulki.

 

Vanast uude astumine pidi toimuma meeleparanduse ehk muudatuste teel. Uued korraldused ja välised kombed ei muuda põhiliselt midagi. Uus peab sündima meie sees ja alles seejärel muutuvad ka välised vormid ja meie käitumine. Südame ja meelsuse muutmine on raske töö. See on kui põlemine. Nagu puude põlemine jaaniööl. Ometi rõõmustavad inimesed jaanitule ümber. Põlemisel vabanev soojus ja valgus aitab jätkata oma igapäevatoiminguid. Ka jaaniöö võib saada meile sillaks uude ellu, kui me iseendas anname ruumi Ristija Johannese sõnumile.

Allikas: Sõna Tänaseks Päevaks