Imeline sünd
Jeesus sündis umbes 2000 aastat tagasi Petlemmas. Just tema sünd on meie ajaarvamise alguspunkt. Juba Jeesuse sünnilugu oli ime: ingel ilmus tema emale Maarjale, kes jäi neitsina Pühast Vaimust lapseootele; pärast Jeesuse ilmaletulekut hakkas paistma hele täht, mille abil hommikumaa targad ta üles leidsid; ingel ilmus karjastele ja kuulutas, et Päästja on sündinud. Jeesuse sünni ja elu kohta olid prohvetid väga palju varem ettekuulutusi jaganud, mis läksid kõik täide. Jeesuse sündimise ajal valitses Palestiinas Heroodes Suur, kes, olnud kuulnud kuninga sünnist, käskis Petlemmas ja selle ümbruses tappa kõik kaheaastased ning nooremad poeglapsed. Jeesuse pere oli aga enne seda ingli käsul põgenenud Egiptusesse, kus nad viibisid kuni Heroodese surmani.
Nooruspõlv
Nooruses tegutses Jeesus puusepana nagu tema isa Joosepki. Piiblis on räägitud Jeesuse lapsepõlvest, et „laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal“ (Lk 2:40). Juba noore poisina paistis ta silma oma mõistuse poolest. Jeesuse avalik tegevus sai aga alguse kolmekümneaastaselt, kui ta lasi end Ristija Johannesel ristida. Edasi tegutses Jeesus rändjutlustajana, kutsus endale jüngrid ja kuulutas evangeeliumi.
Samaaegselt Jumala Poeg ja inimene
Jeesus on ainus inimene, kes ei teinud mitte kunagi pattu ja oli seega täiesti puhas. Tänu sellele võiski ta inimkonna lunastada, sest patu lunastamiseks sobis vaid veatu ohvritall, nagu võime Vanast Testamendist lugeda. Siiski tuli temagi elus ette raskusi ja kiusatusi. 40 päeva oli Jeesus kõrbes saatana kiusata, kuid ta suutis jääda võidukaks, sest tundis piisavalt hästi Jumala sõna. Samuti oli ta väga raskes olukorras Ketsemani aias, kus ta koges hirmu teda ootavate sündmuste ees ja palus Isa, et see karikas võiks temast võimalusel mööda minna. Ometi alistus ta Isale ja palvetas, et Isa tahe kindlasti sünniks. Seepeale sai ta ka jõu, et lõpuni vastu pidada.
Jeesuse imetegudest ja õpetusest
Jeesus tõi inimeste usulistesse arusaamadesse suuri muutusi. Ta paistis silma sellega, et aitas kõiki, kes tulid tema juurde abi otsima, ning ei põlanud ära ka sotsiaalselt tõrjutuid. Kokkuvõtlikult räägib Jeesuse tegudest tema vastus Ristija Johannesele, kui too saatis oma jüngrid temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?“ (Mt 11:3) Jeesus vastas: „Minge teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: pimedad näevad jälle ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi ja õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast!” (Mt 11:4-6)
Varisere ja kirjatundjaid ärritas, et Jeesus ei täitnud alati vankumatult käsuseadust, vaid tõi sinna kõrvale uusi aspekte. Näiteks kui Jeesus nägi hingamispäeval kuivanud käega meest, siis ta tervendas tema hingamispäevast hoolimata. Variseridele ütles ta selgituseks, et hingamispäeval tohib teha head (Mt 12:9-14). Mäejutluses õpetas Jeesus, et armastada tuleb mitte üksnes neid, kes meidki armastavad, vaid ka vaenlasi (Mt 5:43-46).
Surm ja ülestõusmine
Jeesus mõisteti surma, sest ülempreestrid ja kirjatundjad süüdistasid teda Jumala teotuses, kuna ta nimetas end Jumala Pojaks. Pilaatus ei leidnud tal mingit süüd, kuid rahva survel ja kartuses, et ta kuulutatakse muidu keisri vastaseks, andis ta siiski loa Jeesuse hukkamiseks. Jeesus löödi risti koos kahe kurjategijaga ning ta suri väga piinarikkal viisil. Jeesuse surmal oli aga suurem mõte – ristil surres lunastas ta kogu inimkonna patud. Hetkel, mil Jeesus suri, tuli pimedus üle kogu maa, templi vahevaip kärises ülalt alla pooleks, maa värises, kaljud murdusid ja hauakambrid avanesid. See kõik andis inimestele kinnitust, et Jeesus oli tõesti Jumala Poeg. Jeesuse ihu viidi kaljusse raiutud hauakambrisse ning valvurid seati seda valvama.
Kolmanda päeva hommikul veeretas ingel kivi hauakambri eest kõrvale ja Jeesus tõusis surnuist üles. Ta veetis maa peal veel 40 päeva, ilmudes oma järgijatele. Enne taevasse minekut andis Jeesus jüngritele suure misjonikäsu ja lubas saata Püha Vaimu inimesi juhtima. Misjonikäsk kõlab nii: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt 28:19-20)
Jeesus oli oma ajastu ja kultuuri kontekstis tõeline revolutsionäär – see, mida ta õpetas, oli tihti ennekuulmatu ja juutidele vastuvõetamatu. Jeesuse õpetus on radikaalne ning kehtib ka tänapäeval.
Tekst Laura Jõgar
Foto Movie Picture DB
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 2/2017 Mai
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit