Lugu, kuidas Jeesus kohtas teel Jeruusalemma kümmet pidalitõbist, on kirjas Luuka evangeeliumis. Pidalitõbised palusid, et Jeesus nad tervendaks, ja Ta tegigi seda, aga ainult üks neist tuli pärast tagasi tänama. Seda ühte Jeesus ka kinnitas ja õnnistas.
Pidalitõbi
Leepra ehk pidalitõbi on väga tõsine nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi ja nahka ning võib lõppeda jäsemete kaotusega. Närvide kahjustuse tõttu esinevad tundlikkuse häired: kaob naha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus. Tundehäirete tõttu võivad tekkida mädanevad haavandid ja sõrmede kahjustused. Leepra on üks maailma vanimaid nakkushaigusi, mida tunti Aasias juba 4000 aastat tagasi. Eestisse jõudis see haigus 11.–13. sajandil. Leeprasse haigestumine on viimase 30 aasta jooksul kogu maailmas järsult vähenenud tänu koordineeritud tõrjemeetmete rakendamisele, eeskätt tõhusale ravile, kuid üksikjuhtudena võib seda siiani esineda. Jeesuse ajal pidid pidalitõbised esimeste haigustunnuste ilmnemisel end preestrile näitama (3Ms 13:9). Kui preester kellegi haigeks tunnistas, pidid too jätma oma kodu ja perekonna ning elama inimestest eraldi. Pidalitõbi oli koorem füüsilisele ihule, aga ka väga ränk vaimne kannatus. See oli nagu lõputu karantiin, kus oldi ühiskonnast eraldatud. Inimestele lähenedes pidid pidalitõbised hüüdma: „Roojane, roojane!“ (3Ms 13:45) või helistama kellukest, et teised neist eemale hoiaksid. Inimesed kartsid pidalitõbistega kokku puutuda, sest see haigus oli väga nakkav ja surmav. Haigestunud pidid elama eemal oma armsatest ja toituma armuandidest, kuni saabus piinarikas surm.
Tervendaja kohtamine
Kirjakohas Luuka 17:11–19 tuleb esile, et selles kümneses pundis oli üks samaarlane. Üldjuhul ei suhelnud juudid samaarlastega, kes olid paganad, aga nende kümne mehe ühine kurb saatus oli nad kokku toonud. Raskused liidavad inimesi mistahes rahvusest ja rassist, nii ka selles loos. Siis tuli Jeesus, kes murdis eelarvamuste ahela oma ohvrianni ning armastusega. Kui pidalitõbised nägid Jeesust, hüüdsid nad: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!“ Siit järeldub, et ka need ühiskonnast eraldatud pidalitõbised olid kuulnud Jeesusest ja Tema imetegudest, näiteks teise pidalitõbise tervendamisest (Lk 5:12,13). Nad teadsid, et ainult Jeesus saab neid sellest piinast vabastada, ja seetõttu tahtsid nad väga Teda näha. Üldjuhul hüüdsid pidalitõbised: „Roojane, roojane!“, aga sel hetkel ei hoolinud nad kommetest ega seadustest, vaid tahtsid jõuda Jeesuseni. Neid nähes vastas Jeesus: „Minge ja näidake endid preestritele!“ Enese näitamine preestrile oli ainuke võimalus puhtaks kuulutatud saada ja kogukonda naasta (3Ms 14:1–7). Teel preestri juurde märkasid mehed, et nad olid surmatoovast haigusest tervenenud.
Tänulikkus viib Jumala ligiollu
Kümme meest kuulsid Jeesuse käsku: „Minge!“ ja nad kõik läksid. Nende teekond oli aga paras pähkel. Teed alustades ei olnud pidalitõbised veel terveks saanud, aga sellegipoolest hakkasid nad preestrite poole sammuma. Teekond nõudis neilt suurt usku ja nad kõik said terveks. Aga ainult ühel tuli meelde tänada Jeesust selle eest, mis Ta oli teinud. Samaarlane pöördus tagasi ning andis Jumalale oma tervenemise eest au, heites Jeesuse jalge ette silmili maha. Jeesus küsis: „Eks kümme ole saanud puhtaks. Ent kus on need üheksa? Kas tõesti keegi teine ei tulnud Jumalale au andma, kui ainult see muulane?“ Jeesus ei andnud talle ainult elu ja tervist, vaid ka õnnistas teda ning ütles: „Tõuse üles, su usk on sind päästnud!“
Enamik tahab Jumala käest midagi saada, aga mitte kõik ei soovi Jumalale tagasi anda. Jumal on meile juba nii palju kinkinud ja väärt kiitust selle kõige eest. Jumal ootab meilt, et tuleksime tagasi Tema juurde läbi Tema ainusündinud Poja Jeesuse. Ole Sina see, kes mitte ainult ei tarbi imesid ja õnnistusi, vaid kes tuleb tagasi, et Issandat südamest tänada, olla Temale lähedal ning jagada Tema õnnistusi teistelegi!
Tekst Hanna Toots
Pilt Brian Kershisnik „Ten Lepers Healed“
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 4/2020 Detsember
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit