Liisi Talv – „Suutsin ainult Jeesust hüüda, ja Ta ilmus!“


Liisi Talv (35) töötab osa ajast radioloogina Läänemaa haiglas ja imesid tema elus jagub. Oma ametini, aga ka elu suunda ja otsuseid on väga selgelt juhtinud Jumal, tehes seda ilmutuste ja Piibli kirjakohtade kaudu.

 

Kuidas Jumal Sind Sinu ametini juhtis?

Kristlaseks sain 2009. aastal. Olin siis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna arstiõppe neljandal kursusel. Usun aga, et Jumal juhtis mind juba enne seda. Jumalal on iga inimese elu jaoks plaan ja arstiks olemine on osa minu omast. Tean seda, sest olen kogenud, kuidas Ta kasutab mind teiste eludes. Elukutset valides oli minu jaoks kõige tähtsam, et saaksin oma töös inimesi aidata.

2011. aastal edasi õppimiseks eriala valides oli mu ees kaks varianti: kardioloogia või radioloogia. Eelistasin kardioloogiat, aga usaldasin otsuse palves Jumala kätte. Tema teab paremini ja Tema valik oli radioloogia – juhtus nii, et ma ei saanud kardioloogiasse sisse. Tagantjärele vaadates näen, et see oli 100% õige tee, mis sobib mulle kõige paremini, ja Jumal on mind selle läbi nii palju õnnistanud.

 

On Sul mõni tunnistus, mis on Su elu või usku täielikult muutnud?

Jah, kindlasti on. Läbi isiklike kogemuste Jumalaga saab usk kindlaks ja tugevaks ning peab vastu ka tormides. Neid kogemusi on olnud palju: mitmed Jumala antud nägemused ja unenäod, mis on täitunud, aga ka suuremad ja väiksemad palvevastused, mis on usku kinnitanud. Samuti pääsemine autoõnnetusest Jumalat appi hüüdes. Kõige erilisem usukogemus oli kaks aastat tagasi. Olin siis haige, tundsin ennast väga halvasti ja mõtlesin, et suren kohe ära. Ma ei jaksanud abi kutsumiseks isegi telefoni võtta. Suutsin ainult Jeesust hüüda ja kui olin Tema nime nimetanud, ilmus Jeesus nähtava vaimu kujul mu tuppa, rääkis minuga ja tervendas mu. Inimlike sõnadega on väga raske Jeesust kirjeldada. Temast kiirgab hoomamatut rahu ja majesteetlikkust. Igatahes ei ole mul pärast seda kogemust ühtegi kahtlust, olen Tema olemasolus täiesti kindel. Nüüd ei ole mu jaoks enam üldse vahet, kas elan maa peal või Taevas. Mõistan, mida Paulust mõtles, kui ta ütles: „Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem, ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast.“ (Fl 1:21–25) Pärast Jeesusega kohtumist ongi minu peamine igapäevane palve: „Jumal, kasuta mind siin maa peal teiste inimeste eludes ja juhi mind, et võiksin kõiges teha Sinu tahtmist.“

 

Kuidas on Jumal Sind kirjakohtade kaudu juhtinud?

Kaks aastat tagasi hakkasin paluma Jumala täielikku juhtimist oma ellu ja Ta hakkas mulle andma kirjakohti. Kõlab võib-olla uskumatult, aga pärast palvet avan Piibli, panen sõrme tekstile ja loen. Nii olin kord Tallinnas oma toas ja otsisin põlvedel Jumala tahet enda jaoks. Kui avasin Piibli, tuli kirjakoht: „Mu silmad otsivad ustavaid maa peal, et nad elaksid mu juures. Kes käib laitmatut teed, see peab olema minu teenija.“ (Ps 101:6) Mu vastus sellele oli jah – tahan olla niisugune teenija, aga tean, et Tallinnas ei ole mul selleks eriti aega. Palves küsisin, kas Jumal tahab, et koliksin Tallinnast ära.

Uuesti Piiblit avades tuli kirjakoht: „Aga nemad puistasid oma jalgade põrmu nende peale ja tulid Ikoonioni. Ja jüngrid täitusid rõõmu ja Püha Vaimuga.“ (Ap 13:51–52) Palvetasin edasi – kus see Ikoonion siin Eestis on, kuhu Jumal mind ootab? Teadsin, et Piiblis ei leidu Viljandi, Paide ega Haapsalu nime, aga ühte neist võiksin minna, sest seal on ilmselt radioloogi vaja ja vähemalt üks tuttav inimene ees ootamas.

Kohe pärast neid palveid näitas mulle sõbranna, kellega sel hetkel koos olime, Facebookist lauset: Maale, maale, mere äärde, siis kui kõik see möödas on! Ise ta ei teadnud, et see oli minu jaoks Jumala vastus: kevadise koroonakriisi möödudes pean kolima Haapsallu. Kui Läänemaa haiglast täpsemalt töö kohta uurisin, sain teada, et seal on hädasti abi vaja, sest viimane radioloog oli veidi aega tagasi töölt lahkunud.

Mul aga ei olnud Haapsalus kodu. Palvetasin, et Jumal annaks korteri, mida jaksaksin osta ning kus köök ja vannituba oleksid remonditud. Nägemuse Jumalalt minu tulevase kodu kohta sai üks sõbranna. Tema kirjeldus – kaks ja pool korrust kõrge hallikas maja, mille taga suur põld, üks tuba korterist üleni roosa, lekkiv katus, mis on toa lage kahjustanud – vastas kõik tõele. Korter pidi tulema müüki maikuu alguses ja samal aastal plaaniti vahetada maja katus. Kõik läks täpselt nii. Nüüd elangi seal koos kahe kassiga. Päästsime nad sõbrannaga kuuri alt ja pidime kiisud Tallinnasse ühele soovijale viima. Kiisud aga hakkasid mulle meeldima. Palvetasin ja küsisin Jumalalt: „Kas Sa lasid need kassid päästa selleks, et nad endale jätaksin?“ Avasin Piibli, panin sõrme tekstile ja tuli kirjakoht: „Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud Sinu head meelt mööda.“ (Mt 11:26)

Neid kõnetusi ja juhatamisi on veelgi. Paar kuud pärast Haapsallu kolimist olime sõpradega poes. Kohtasime tuttavat, kes kutsus üht mu sõbrannat kirikusse appi pühapäevakooli tegema. Sõbranna vastas, et ei tule, aga soovitas kutsuda mind. Sellele kutsele ei vastanud ma algul midagi, vaid läksin koju ja palvetasin. Jumal andis sõrme alt kirjakoha: „Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja.“ (Lk 9:48) Niisiis läksin, astusin kirikuuksest sisse ja jõudsin nii-öelda viimasel hetkel. Pühapäevakooli eestvedajal oli just mõttes minna kirikuõpetajale ütlema, et abiliste puuduse tõttu sel aastal pühapäevakooli ei tule. Nüüd on meil abilisi kokku lausa neli.

Viimane näide on piirkonna kodugrupp, millest kuulsin eelmisel suvel. Tahtsime armsa sõbrannaga sellest osa võtta, aga nii palju tööd oli. Vaatasin, et kuidagi ei jõua, kui tööd pooleli ei jäta. Palvetasime, kas Jumal tahab, et me läheksime, ja kas oleksime seal vajalikud ja õnnistuseks. Avanud Piibli, saime kirjakoha: „Jah, te lähete rõõmsasti välja ja teid tuuakse rahus. Mäed ja künkad rõkatavad rõõmust teie ees ning kõik viljapuud plaksutavad käsi.“ (Js 55:12) Tõesti oli väga rõõmus ja õnnistatud aeg sel korral ning on siiani alati olnud. Jumala juhatus on imeline, kui seda kuulda võtta!

 

Mis on olnud parim võimalus, millest oled osa saanud?

Usun, et iga päev on parim võimalus, sest Jumal teeb iga päev midagi erilist ja räägib oma lastega, kes Teda paluvad. Palvetasin, et Jumal annaks selle artikli lugejate jaoks sõna oma südamest. Tuli kirjakoht: „Tänage taeva Jumalat, sest Tema heldus kestab igavesti!“ (Ps 136:26) Palusin Jumalalt veel, et Ta julgustaks ja õpetaks lugejaid mu armsate ususõprade kaudu:

  • Hoidke puhast südant!
  • Suhe Jeesusega on tähtsam, kui koguduses asjade tegemine.
  • Ainult Jumal saab anda meie elule ja meie maistele tegevustele tõelise väärtuse. Tähtis on koguda aardeid Taevasse. Jumal saab anda kõigile puhta südame, et armastada ja näha ligimest läbi Tema silmade.
  • Imed ja tunnustähed on PÄRIS. Jeesus teeb TÄNA imesid ning ilma Püha Vaimu väe ja juhtimiseta on kristlasena väga raske elada.
  • Jumala abiga võidad Sa hirmud, katsumused, sõltuvused, raskused, laiskuse. Sa saad üles igast mäest ning Sinu südant täidab suur ja mõõtmatu jumalik armastus.
  • Maailmas on nii palju tühisust, ärge otsige seda, vaid otsige Jumalat.
  • Jumal tahab olla 100% meie päevades. Andkem Talle ruumi!
  • Anna Jumalale alati esimene ja parim osa. Ka oma ajast. Ärka tavalisest varem ja veeda see aeg Issandaga. Ole algul palves ning anna Jumalale aega rääkida palve ajal. Seejärel loe Piiblit. Ära tee seda sellepärast, et pead, vaid sellepärast, et teisiti ei saa. Siis on Su päevad kantud.

 

Intervjueeris Triinu Tsupsman

Foto erakogu