Piibel ütleb: „Iga hea and ja täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju“ (Jk 1:17). Jumal õnnistab meid pidevalt, nii vaimulikult kui ka materiaalselt. Ehkki kõik Jumala õnnistused on head, peame silmas pidama, et need ei ole mõeldud meile isekaks kasutamiseks, vaid Tema auks ja Tema kuningriigi kasuks. On elutähtis, et elaksime Looja, mitte loodu jaoks. Kümne käsu esimese käsuna ütleb Jumal, et „sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval.“ See tähendab, et mitte miski ei tohi saada tähtsamaks kui Jumal ise. Mis on need asjad, mis peavad olema meie elus teisel kohal, kui Jumal on esimesel?
-
Mina
Luuka evangeeliumis ütleb Jeesus: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle, sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle“ (Lk 9: 23-24). See tähendab, et me oleme kutsutud andma Jumalale üle kogu oma elu, sealhulgas finantsid, ihad, isekad unistused ja mugavuse. Esmatähtis on olla Jumalale meelepärane, selle järel tulevad teiste teenimine ning meie enda vajadused.
-
Raha
Piiblis on väga palju räägitud rahast ning selle kasutamisest. Jeesus ütles, et kus iganes on meie vara, seal on ka meie süda (Mt 6:21) ning Paulus lisas, et rahaarmastus on kurjuse juur (1Tm 6:10). Seega on väga tähtis mõelda, kuidas me rahasse suhtume ja seda kasutame. Kas investeerime maistesse asjadesse naudingu ning mugava elu jaoks või oma kogudusse ja neisse, kes seda kõige enam vajavad, et elud saaksid muutuda ning evangeelium jõuaks inimesteni? Samamoodi on ka teiste materiaalsete asjadega, millega Jumal on meid õnnistanud, olgu selleks toit, kodu vms. Kõik, mis meil on, kuulub Jumalale, seega on mõistlik kasutada seda Tema auks ja teistega jagamiseks.
-
Inimesed
Paljud väidavad endid olevat kristlased mitte seepärast, et nad järgnevad Jeesusele, vaid seepärast, et nad kuuluvad mõnda kristlikku kogukonda ning nende identiteet tuleneb sellest, et nad tunnevad teisi kristlasi, mitte Jeesust ennast. See on Jumala õnnistus, kui meid ümbritseb palju kaasusklikke, kellelt saame Jeesuse järgimisel eeskuju võtta, kuid lõppude lõpuks on nemad sama patused ning ekslikud kui meie ja me ei või teha neid oma iidoliteks ega „päästjateks“. Me ei saa oma eksimusi kunagi vabandada sellega, et ka pastorid on samamoodi käitunud, ega lasta oma standardit madalamale seetõttu, et teised kristlased teevad ka nii. Meil tuleb järgida Piiblisse kirja pandud Jumala nõudmisi, mis on üüratult kõrged, ja samas armulised.
-
Emotsioonid
Kindlasti oled Sa tuttav fraasidega „Ma ei tunne, et Jumal armastaks mind“ või „Ma tunnen, et ma ei olegi kristlane“. On tähtis mõista, et usk ei ole puhtalt emotsioon. Eluga Jeesuses kaasnevad küll rõõm, rahu ja paljud muud head tunded, aga need ei tohi olla meie usu alus. Meie tunded ei muuda seda, kuidas Jumal meist mõtleb. Isegi siis, kui tunne ütleb, et Jumal meid ei armasta, armastab Ta meid ikkagi, meie hetkeemotsioonidest hoolimata. Oleme kutsutud püsima usus raskuste ja kahtluste kiuste ning lootma Päästjale, mitte omaenda tunnetele, sest „süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud – kes suudab seda mõista?“ (Jr 17:9)
-
Väline õigsus
Jeesuse ajal elanud variserid on väga hea näide inimestest, kes on küll väliselt väga religioossed ja „pühad“, kuid seestpoolt täiesti räpased ning patused. Ka tänapäeval leidub kirstlaste seas hulgaliselt „varisere“, kes teavad palju ja täidavad kombeid, mis on kristlastele omased, aga ei tunne ega tahagi tunda Jumalat isiklikult. Näiteks USAs, mida peetakse kristlikuks riigiks, on kõigest 9%-l inimestest piibellik maailmavaade, kuigi umbes 70% nimetab ennast kristlaseks. See, et käime regulaarselt kirikus, maksame kümnist või kanname kaelas risti, ei tee meist veel Jumala lapsi.
-
Staatus
Jumalakartlikku elu elades on paratamatu, et kannatame tagakiusu (2Tm 3:12). See võib väljenduda nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Järgnedes Jumalale võivad sõbrad hakata meid pidama liiga radikaalseks ning isegi oma eludest välja lõigata. Töö- ja koolikaaslased võivad meist teadlikult eemale hoida, et meiega mitte kokku puutuda. Muidugi on raske jääda seltskonnas üksi või tunda end tõrjutuna, aga kui meie prioriteedid on kindlalt paigas, peame olema valmis loobuma isegi sõpradest, perest või oma mainest, et jääda Jumalale meelepäraseks.
-
Kristlikud kõnelejad/pastorid
Meil on erinevate kanalite kaudu ligipääs määratult suurele hulgale jutlustajatele ja kristlikele kõnelejatele, kelle kaudu saame õppida rohkem Jumala sõna tundma ning leiame julgustust erinevates olukordades. See on suur õnnistus, kuid me peame otsima Jumalat isiklikult Tema sõna ja palve kaudu palju rohkem, kui otsime Teda teiste inimeste kaudu. Mitmed pastorid on varustatud väga hea anniga kõneleda Jumala sõna meie ellu, aga kui anname liiga palju autoriteeti inimlike kõnelejate tõlgendustele ja mitte Piiblile endale, siis võime leida ennast kohast, kus isegi piibellik õpetus saab meid eksitada. Oleme kutsutud olema Jeesuse jüngrid, mitte oma pastori või mõne karismaatilise USA megakiriku juhi järgijad. (1Kr 1:10-17)
Me kõik oleme mingil viisil esimese käsu vastu eksinud ning andnud Jumala koha oma elus teistele inimestele või mõnele asjale. Kui said seda lugedes aru, et Sinu lootus on kelleski või milleski muus peale Jeesuse, siis ära häbene seda, vaid vii see Jumala ette ja paranda meelt!
Tekst Artur Sirk
Foto Pixabay
Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2017 Märts
Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit