Sel sügisel on Pluss-ajakirjal 5-aastane juubel, sest esimene eestlaste enda tehtud ajakiri ilmus novembris 2010. Seetõttu toome käesoleva aasta novembrikuus Sinuni mõned artiklid meie arhiivist “vana kuld” – et meenutada, millised mõtted ja teemad olid noortele olulised 5 aastat tagasi. Piibliõpetuse rubriigist saad lugeda intervjuud Gunnar Kotieseniga nõiduse teemal.
Kas nõidus on vaid mäng?
Nõidus ja nõiakunst on paelunud inimesi juba aegade algusest. Astroloogia, horoskoobid, numeroloogia ja peopesalt lugemine on vaid väike osa nõiakunstist, kuid miski, mis võib Sind haarata tugevalt ja kavalalt pimeduse jõudude haardesse. Küsimustele vastas Gunnar Kotiesen.
Mis on nõidus?
Nõidus on praktika, kus teatud rituaalide, üleloomulike jõudude või olendite vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. Piibel ütleb väga selgelt, et nõidus on patt ja Jumalale täiesti vastuvõetamatu tegevus! Me toimime normaalses elus vaid siis, kui Ta on me elu kuningas. Inimene, kes tegeleb nõidusega, on astunud teadlikult sellest piirist üle.
Millised on nõiduse alaliigid?
Paraku on erinevat nõiduse praktikat meie ümber rohkemgi, kui oskame arvata. Meie ühiskonnas ei ole väga palju „praktiseerivaid nõidasid,“ kuid erinevat liiki tulevikku/minevikku uurijaid on rohkesti.. Kaartide panemine, taldriku keerutamine, õnne valamine, horoskoobid, nõidade tuleproov jt nõiduse välised vormid ja intensiivsus võivad olla väga erinevad, kuid nende suund on sama – saada vaimsest maailmast informatsiooni, et ise mõjutada oma või kellegi teise tulevikku.
Ükskõik, millises vormis nõidus ka ei esine, ütleb Jumal väga selgelt, et sellega ei tohi ise tegeleda ega kuulata neid inimesi, (olgu nad kasvõi Reporteri uudistest) kes seda teevad 5 Mo. 18:9-14
Kuidas seletada seda, et ka kuradil on võime inimesi terveks teha?
Kogu meie füüsilise eksistentsi taga on vaimne eksistents. Ja vaimne maailm on see, mis tegelikult suunab meile nähtavat maailma. Piibel räägib, et ka kuradile on antud teatud ajaks võimupositsioon vaimses maailmas. Aga juba Vanas Testamendis Moosese loos me näeme, et kuradi imedel on alati mingi piir. Kurat saab mõjutada mingil määral juba olemasolevate asjade käiku, kuid Jumal on ainus, kes suudab tuua esile loovaid imesid.
Kuidas teha vahet Jumala ja kuradi imel?
Tuleb tähele panna seda, kellele antakse au. Kui ime kaudu püütakse koguda tuntust mõnele inimgrupile või vaimsele õpetusele, siis on põhjust olla ettevaatlik. Kõik, mida Jeesus tegi, oli austuseks Isale. Samas on inimesi, kelle kaudu toimivad teatud imed ja nad ütlevad, et see kõik on tänu Jumalale, aga elavad elu, mis on süsteemselt vastupidine Jumala Sõnale. Ka selliseid juhtumeid peame väga hoolega jälgima, sest Jaakobus ütleb, et samast allikast ei saa tulla esile magusat ja kibedat vett. Jk. 3:11-12
Milline on mõju inimesele, kes saab tervendatud kuradi/Jumala poolt?
1 Jh. 1:5 ütleb, et Jumalas pole pimedust. Kui Jumal tegutseb inimese elus, siis sellega ei kaasne negatiivseid kõrvalmõjusid.
Jh.10:10 nimetatakse kuradit vargaks, tapjaks ning hukkajaks! Kui tema kaudu tuleb tervis või nn „õnnistus,“ siis sellega kaasnevad lisamõjud on alati seotud ühe eelpoolmainitava „paketiga“.
Miks on kristlasele ohtlik tegeleda nõidusega?
Võiks küsida ka, miks on ohtlik ilma turvavarustuseta pilvelõhkuja katuselt alla hüpata? Sellise tegevusega ei teki küsimust, et äkki saan surma, kuna see on 100% kindel. Sama on nõidusega – me avame ennast kõige otsesemal viisil vaimse maailma negatiivsele poolele ja kurat saab erineva nõiduspraktika kaudu meie elu hävitada.
Kuidas kaitsta end needmise eest ja kas kristlane peaks kartma, kui keegi omab temast tehtud voodoo-nukku?
Kui meie oleme lepingus Jumalaga ning elame koos Temaga – osaduses ja Tema Sõna oma elus praktiseerides, siis meil ole vaja karta, et väljaspoolt öeldud manajasõnad läheksid meie elus täide. Samas õpetab Piibel Juuda kirjas, et me ei tohi olla ülbed selliste teemadega. See, et me oleme kaitstud Jumala poolt, ei ole mitte meie tarkuse ega tugevuse teene, vaid Jeesuse surma ja ülestõusmise läbi tulnud võit.
Tekst Regiina Lopetaite, fotod Istockphoto ja Gunnar Kotiesen
Pluss 1/2010. Sisukord