Sain sibeliuse akadeemiasse sisse 2010. aasta juunis. See oli väga lahe, kuna proovisin sinna esimest korda. Tundus täiesti absurdne, et sisse sain – sellega saavad hakkama ju ainult väga head muusikud! Juba väikese poisina kirjutasin algkoolis vihikusse, et minust võiks saada suurena mingit sorti muusik. Näiteks selline õpetaja ja eeskuju nagu Lassi Logren Sibeliuse akadeemia rahvamuusika erialal. Eelmisel suvel leidsin selle vana vihiku üles ja mõtlesin, kui uskumatu, et saingi päriselt sisse. Keskkooli ajal mõistsin, et tahan teha muusikutööd. Pärast keskkooli läksin asendusajateenijana Soome Misjoniseltsi. Tegin muusika vallas palju erinevaid asju, enne kui akadeemiasse õppima läksin. Eriti just gospel tundus olevat see, millega tahtnuks tegeleda. Selle unistuse täitumine tähendab palju. Saan päevad läbi tegeleda valdkonnaga, mis mulle kõige rohkem meeldib. Näen, et akadeemiasse saamine oli just see, mida Jumal minu jaoks tahtis. Usun, et võin kasutada oma õpinguid ka jumalariigi töö heaks. Professionaalide õpetusest on palju kasu näiteks “Idän ihmeiden” (“Ida imede” – tõlk.) uue plaadi tegemisel. Samuti võin muusikaõpetajaks saades olla noortele eeskujuks. Tahaksin öelda unistavatele inimestele, et tasub olla kannatlik, uskuda oma unistusse ja teha täiega seda, mis meeldib. Ei tasu lasta teistel oma elu juhtida!
Ville Kukkonen, 22