Lk 2.21: „Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.“
Selline oli Vana Testamendi lepingu märk – kõik poisslapsed lõigati ümber kaheksandal päeval. Uue Testamendi lepingu märgiks on ristimine Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Vana Testamendi leping oli antud üksnes Iisraeli rahvale, ümber lõigati ainult poisslapsed. Uue Testamendi lepingu puhul selliseid piiranguid ei ole. Jeesus ütles, et ristida tuleb kõik rahvad. Seda jüngrid ka tegid ristides inimesi koos nende peredega.
Nii ristimise kui ümberlõikamisega seoses antakse lapsele nimi. Nii on Jeesuse ümberlõikamine ka tema nimepäevaks. Lugedes jõulupühast kaheksa päeva edasi, saame 1. jaanuari, mis kiriku kalendris on Jeesuse nimepäevaks. Nimi „Jeesus” tähendab „Issand on abi, Issand päästab”. Ühtegi teist nime ei ole meile päästeks antud.
Aastal 153 viidi Rooma riigis aasta algus 1. jaanuarile (varem oli aasta alguseks 1. märts). Varasemat aega meenutavad veel numbritest tuletatud kuude nimed: september, oktoober, november ja detsember. Kristlastele on 1. jaanuari Jeesuse nimepäev hea meeldetuletus, et me alustame igat uut aastat Jeesuse nimel.
Palve:
Jumal, Sinul ei ole algust ega lõppu. Kõik, mis on olemas, tuleb Sinu käest. Sinule pühitseme uue aasta ja palume: kingi meile, mida me vajame eluks, õnnista meie päevi ja tee meid rikkaks heade tegude poolest. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.