Olen oma elus näinud, et kui ma ei planeeri ega sisusta oma puhkust teadlikult, võib see ebaõnnestuda ja kurnata isegi rohkem kui töötegemine ise. Hea näide sellest oli minu eelmine suvi. Olin just läinud uude töökohta ning ei saanud suveks võtta päevagi puhkust. Graafiku järgi olin ühe päeva tööl ja kaks vaba. Võib tunduda, et nii on ju enamus suvest ikka enda päralt, aga mul küll sellist tunnet polnud. Üritasime abikaasaga neid minu kahepäevaseid vabu auke igal viisil aktiivselt ära kasutada, et jääks ikka tunne, et puhkame. Sõitsime võimalikult palju Tallinnast välja, käisime rannas, veetsime aega pere ja sõpradega.
Keset suve hakkasin aga sellest planeerimise „rattast” väsima ja ei jõudnud enam sügist ära oodata, kus – üllatus, üllatus – ei oodanud mitte ainult samasugune töögraafik, vaid lisaks ka ülikool. Ometi tundus see aeg rahulikum. Õppisin sellest suvest, et vahel on oma elu võimalik ka üle planeerida ning isegi kui puhkuseks on tehtud toredad plaanid, tuleb endale hingamisruumi jätta.
Minu töö on selline, et mõnel päeval pole mul üldse vaba aega ja teisel päeval ainult vaba aeg ongi. Päris suur väljakutse on end õigel viisil laadida. Kui ma enda tegevusi läbi ei mõtle, siis võin hakata „üle puhkama”. See võib näiteks välja näha nii, et vabal päeval unustan end vaatama mõnd sarja, aga pärast pole olemine just kõige värskem. Lisaks ei pruugi öösel und tulla, kuna aju on ergas. Ülepuhkamine võib ka siis juhtuda, kui lasen enda motivatsioonil langeda ning planeerin enda tegevuste hulka ainult n-ö puhkamise elemendid ning ei arvesta enam kainet mõistust kasutades seda, et mul on siin maailmas Jumala antud suurem eesmärk peale niisama olemise ja päeva õhtusse veeretamise.
Olen tähele pannud, et puhkust aitab õigesti planeerida enda isiksuse tundmaõppimine. Mina näiteks olen introvertne inimene ja seega vajan kas või natukene aega, kus olla omaette, et täiesti välja puhata.
On huvitav, et Piibel räägib, et Jumal puhkas teadlikult. „Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1Ms 2: 2–3)
Ma usun, et Jumal oma täiuslikkuses puhkust tegelikult ei vajaks, kuid Ta näitas meile eeskuju. Puhkus ei ole laiskade väljamõeldis, vaid universumi Looja enda kingitus meile. Kuigi peame siin maailmas täitma teatud eesmärki, siis on ta andnud meile ka imelise võimaluse nautida enda aega siin maal. Puhkus ei ole paus Jumala kingitud eesmärgist, vaid on parimal juhul ikkagi osa sellest. Ka puhkust saab Jumal kasutada headeks asjadeks, näiteks Temaga aja veetmiseks, meie isiksuse küpsemaks arendamiseks ning ka heade suhete ehitamiseks teistega. On hea kaasata Jumalat enda puhkuserutiini ning mitte vaadata Piibli lugemist ja palvetamist kui kohustust, vaid kui võimalust end laadida. Usun, et see ongi täiuslik puhkus ning kuigi see võib tunduda väljakutsuv – ja tihti ongi – siis arendades enda elus see harjumuseks, võime peagi kogeda, kuidas aeg Jumalaga on värskendav, täitev ja parim võimalik puhkus.
Tekst Merlin Kontus
Foto Pixabay
Puhkus Piiblis “Käsk pidada hingamispäeva” (2Ms 20: 8–11)