Mini-intervjuu pastor Dion Garrett’iga Ameerikast, St. Johni kogudusest.
Miks soovisid saada pastoriks?
Kui olin 14, nägin oma isa usule tulemas, millele järgnesid põhjalikud muutused me peres. Varem oli pere olnud katki, ma ei oleks uskunud, et seda on võimalik parandada. Kui nägin seda, kuidas Jumal meie pere tervendas ja lähendas, pidin ma Temasse uskuma. Pärast seda hakkasin nägema enda ümber inimesi, kes peavad ennast kristlaseks, aga kellel samas puudub isiklik suhe Temaga. Tahtsin seda muuta, seega otsustasin hakata teenima pastorina.
Millest räägid Euroopas kõneldes noortele?
Tunnen, et läänemaailm on omamoodi kriisis – noored lahkuvad kirikust, nad on sellest loobunud. Soovin, et noored võiksid aru saada sellest, kui tähtis on olla osa kogudusest, kaasa teenida ja leida oma koht Kristuse peres. See aitab välja näidata oma identiteeti kristlasena ja kasvatab osadust koguduse sees.
Kas kirik peaks olema pigem meelelahutuslik või rõhuma pigem sõnumi jagamisele?
Tänapäeval ei saa tõesti enam ühte ilma teiseta. Samas on levinud probleem, et kirik on pigem meelelahutusasutus kui pühapaik. Seega tuleks hoida keskteed – tuleb töötada nii keskkonna kui sõnumi kallal. Kui ruumil on atraktiivne kujundus ning inimesed on sõbralikud ja vastuvõtlikud, siis on rahval ka lihtsam sisse sulanduda, teistega osadus luua ning vaimulikku toitu vastu võtta. Samas tuleb suurt rõhku panna ka sõnumile, sest Jumala Sõna järgi peame kutsuma inimesi eelkõige Tõe juurde.
Tekst: Helena Lill
Foto: Iiris Kohv